Zum Inhalt springen

Rääf

Faan Wikipedia
(Widjerfeerd faan Harts)
Tekst üüb Öömrang
Rääf
Ööder nöömer
  • Succinit
  • Electrum
  • ēlektron
Cheemisk formel

C10H16O+(H2S)

Mineraalklas nian (efter IMA)
50.00.00.00 efter Dana
Kristalsüsteem amorph
Kristalklas amorph
Klöör hönanggüül, güülwitj, orangj, ruad, greenelk, brün, suart
Stregklöör witj
Hardhaid 2 bit 2,5
Sachthaid (g/cm3) 1,05 bit 1,096
Glans fäätag, mat
Transparens trochsichtag, trochskemern
of ei trochsichtag
Bröök üs kaamken, rewag
Splitjboorkaid naan
Kristalfurem ünreegelmiatag, trinj, knolag, buarkag, dialwis mä iinslööden insekten of plaanten
Kristaloptik
Breegtaal n = 1,540 (−0,001 bit +0,005)
Dobelbreegen naan
Muar eegenskapen
Cheemisk ferhualen reagiaret mä sürstoof, süren, alkaalis an ööle, stabiil jin ether, aceton an swaawelsüren
Eenelk mineraalen nianen
Aparte kääntiaken braant, huuch elektrisk wederstant (1018 Ωmm2/m), woort bi't rofin elektrostaatisk apleesen.

Rääf, uk baarnstian (lat. electrum of glaesum, ualgreks ἤλεκτρον ēlektron) as en mineraal. Det grünjlaag as harts faan näädelbuumer, woorskiinelk sjüüren, det witj am oober ei so nau.

Luke uk diar

[Bewerke | Kweltekst bewerke]