Herbert Marcuse

Tekst üüb Fering

Herbert Marcuse (1955)

Herbert Marcuse ([maɐ̯ˈkuːzə]; * 19. Jüüle 1898 uun Berliin; † 29. Jüüle 1979 uun Starnberg) wiar en tjiisk-ameerikoons filosoof, sosioloog an politoloog, diar mä det Frankfurt School faan Kritisk Teorii ferbünjen as. Hi studiaret uun det Humboldt Uniwersiteet uun Berliin an Freiburg Germanistik an Filosofii. Uun Freiburg studiaret hi bi Martin Heidegger an üüs föl faan sin generatschuun hed hi wat uu so föl auer Heidegger an sin skraften Sein und Zeit (1927). Hi wiar en wichtig figüür uun't Instituut för Sosiaalforsking uun Frankfurt, wat lääder üüs Frankfurt Skuul bekäänd wurd. Uun sin werken, kritisiaret hi Kapitalismus, neimuudis technologii, histoorisk materialismus an populeerkultüür, an skreew, dat jo nei skaken faan sosiaal kontrol san.

Efter't Adolf Hitler sin meechtauerdreeging ferleet Marcuse 1933 Tjiisklun an lewet hi för kurt tidj uun Genf an Pariis. Entelk ging hi 1934 iin uun dön Ferianigt Stooten. Twesken 1943 an 1950, Marcuse werket för det US-regiaring bi det Office of Strategic Services (wat lääder det Central Intelligence Agency wurd). Uun detdiar tidj skreew hi Soviet Marxism: A Critical Analysis (1958 ütjden), diaruun hi at ideologii faan det Komunistisk Partei faan det Sowjetunioon kritisiaret. Uun dön 1960 an 1970 juaren wurd hi üüs de wichtigst teoreetiker faan det Nei Lacht an a studentbeweegingen faan Waasttjiisklun, Frankrik, an dön Ferianigt Stooten bekäänd; högen teenk, dat hi "a aatj faan det Nei Lacht" wiar. Sin bekäänst werken san Eros and Civilization (1955) an One-Dimensional Man (1964). Sin ideen inspiriaret föl radikaal intelektuelen an poliitisk aktiwisten uun dön 1960 an 1970 juaren.

Luke uk diar

 Commons: Herbert Marcuse – Saamling faan biljen of filmer