Krüstooch

Faan Wikipedia
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Jerusalem woort iinnimen (12.–14. juarhunert)
Krüsfäärerstooten am't juar 1135
Koord faan a Krüstööger mä bedialagang faan Frankrik

A Krüstööger wiar kriiger tesken 1095 an 1396 faan't röömsk-katuulsk sark fööraal jin't apstreewin faan a islaamsk lunen uun a Nai Uasten. Uun't 13. juarhunert wurd uk ööder kriiger so betiakent, diar oober eegentelk goorei diarüüb ütj wiar, at Halag Lun an Jerusalem turag tu wanen. Diar ging't uk jin ööder fulken uun Nuurduasteuroopa, diar nian krastelk kultüür hed.

Krüsfäärerstooten[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Üs a Krüstoochredern of Krüsfäärern mä't slacht faan Askalon uun't juar 1099 Jerusalem turag wonen hed, haa's diar sjauer Krüsfäärerstooten grünjlaanj:

  • at Könangrik Jerusalem
  • at Föörstendoom Antiochia
  • at Groofskap Edessa
  • at Groofskap Tripolis

A Krüsfäärerstooten küd jo oober ei loong hual an ging stak för stak bit 1291 weder ferleesen.

Di nööm krüstooch (fransöösk croisade, ingelsk crusade) kaam iarst leeder am 1500 ap, a Krüsfäärern salew näämd hör kriich expeditio, iter of peregrinatio, wat soföl üs rais ment. Üüb hör kluader wiar en grat krastelk krüs, an sodenang wurd's leeder krüsfäärern näämd.

A Krüstööger[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Iarst Krüstooch: 1096–1099, Mual: Jerusalem
Fulkskrüstooch: 1096, Mual: Jerusalem
Sjiisk Krüstooch 1096, Mual: fööraal Jerusalem
Krüstooch faan 1101: Mual: Jerusalem
Sigurd I. faan Norweegen san Krüstooch: 1108–1111, Mual: Jerusalem/Sidon
Naist Krüstooch: 1147–1149, Mual: iarst Edessa, do Damaskus
Wendenkrüstooch: 1147, Mual: Germania Slavica
Traad Krüstooch: 1189–1192, Mual: Jerusalem
Krüstooch faan Heinrich VI.: 1197–1198, Mual: Jerusalem
Sjuard Krüstooch: 1202–1204, Mual: eegentelk Egypten/Jerusalem, do Konstantinopel
Jongenskrüstooch: 1212, Mual: Jerusalem
Albigenserkrüstooch: 1209–1229, Mual: Oksitaanien
Fift Krüstooch
Krüstooch faan Damiette: 1217–1221, Mual: eegentelk Jerusalem, do Egypten
Krüstooch faan Friedrich II.: 1228–1229, Mual: Jerusalem
Krüstooch faan Theobald IV. faan a Champagne: 1239–1240, Mual: Askalon/Damaskus
Krüstooch faan Richard faan Cornwall: 1240–1241, Mual: Askalon/Jerusalem
Sääkst Krüstooch: 1248–1254, Mual: Egypten/Jerusalem
Hördenkrüstooch faan 1251: Mual: eegentelk Egypten
Sööwenst Krüstooch: 1270, Mual: Tunis/Jerusalem
Krüstooch faan Prens Eduard: 1270–1272, Mual: Akkon/Jerusalem
Aragoneesk Krüstooch: 1284–1285, Mual: Girona
Hördenkrüstooch faan 1320: Mual: eegentelk Andaluusien
Krüstooch jin Smyrna: 1343–1347, Mual: türkisk föörstendoomen uun Fööraasien, piraaten
Krüstooch jin Alexandria: 1365, Mual: Egypten
Krüstooch jin Mahdia: 1390, Mual: piraaten
Krüstooch faan Nikopolis: 1396, Mual: jin at Osmaansk Rik

Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Commons Commonskategorii: Krüstööger – Saamlang faan bilen of filmer