Krüstooch
Tekst üüb Öömrang |
A Krüstööger wiar kriiger tesken 1095 an 1396 faan't röömsk-katuulsk sark fööraal jin't apstreewin faan a islaamsk lunen uun a Nai Uasten. Uun't 13. juarhunert wurd uk ööder kriiger so betiakent, diar oober eegentelk goorei diarüüb ütj wiar, at Halag Lun an Jerusalem turag tu wanen. Diar ging't uk jin ööder fulken uun Nuurduasteuroopa, diar nian krastelk kultüür hed.
Krüsfäärerstooten
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Üs a Krüstoochredern of Krüsfäärern mä't slacht faan Askalon uun't juar 1099 Jerusalem turag wonen hed, haa's diar sjauer Krüsfäärerstooten grünjlaanj:
- at Könangrik Jerusalem
- at Föörstendoom Antiochia
- at Groofskap Edessa
- at Groofskap Tripolis
A Krüsfäärerstooten küd jo oober ei loong hual an ging stak för stak bit 1291 weder ferleesen.
Di nööm krüstooch (fransöösk croisade, ingelsk crusade) kaam iarst leeder am 1500 ap, a Krüsfäärern salew näämd hör kriich expeditio, iter of peregrinatio, wat soföl üs rais ment. Üüb hör kluader wiar en grat krastelk krüs, an sodenang wurd's leeder krüsfäärern näämd.
A Krüstööger
[Bewerke | Kweltekst bewerke]- Iarst Krüstooch: 1096–1099, Mual: Jerusalem
- Fulkskrüstooch: 1096, Mual: Jerusalem
- Sjiisk Krüstooch 1096, Mual: fööraal Jerusalem
- Krüstooch faan 1101: Mual: Jerusalem
- Sigurd I. faan Norweegen san Krüstooch: 1108–1111, Mual: Jerusalem/Sidon
- Fulkskrüstooch: 1096, Mual: Jerusalem
- Naist Krüstooch: 1147–1149, Mual: iarst Edessa, do Damaskus
- Wendenkrüstooch: 1147, Mual: Germania Slavica
- Traad Krüstooch: 1189–1192, Mual: Jerusalem
- Krüstooch faan Heinrich VI.: 1197–1198, Mual: Jerusalem
- Sjuard Krüstooch: 1202–1204, Mual: eegentelk Egypten/Jerusalem, do Konstantinopel
- Jongenskrüstooch: 1212, Mual: Jerusalem
- Albigenserkrüstooch: 1209–1229, Mual: Oksitaanien
- Fift Krüstooch
- Krüstooch faan Damiette: 1217–1221, Mual: eegentelk Jerusalem, do Egypten
- Krüstooch faan Friedrich II.: 1228–1229, Mual: Jerusalem
- Krüstooch faan Theobald IV. faan a Champagne: 1239–1240, Mual: Askalon/Damaskus
- Krüstooch faan Richard faan Cornwall: 1240–1241, Mual: Askalon/Jerusalem
- Sääkst Krüstooch: 1248–1254, Mual: Egypten/Jerusalem
- Hördenkrüstooch faan 1251: Mual: eegentelk Egypten
- Sööwenst Krüstooch: 1270, Mual: Tunis/Jerusalem
- Krüstooch faan Prens Eduard: 1270–1272, Mual: Akkon/Jerusalem
- Aragoneesk Krüstooch: 1284–1285, Mual: Girona
- Hördenkrüstooch faan 1320: Mual: eegentelk Andaluusien
- Krüstooch jin Smyrna: 1343–1347, Mual: türkisk föörstendoomen uun Fööraasien, piraaten
- Krüstooch jin Alexandria: 1365, Mual: Egypten
- Krüstooch jin Mahdia: 1390, Mual: piraaten
- Krüstooch faan Nikopolis: 1396, Mual: jin at Osmaansk Rik