Maledive
 Täkst aw mooringer frasch
|
Da Maledive bile en ailönjegrupe, jü bestoont üt 1190 koralenailönje, grupiird önj 26 atole önj e Indisch Ootseåån, söödweestlik foon Indien. Da ailönje lade ferstraild ouer en fläche foon moinäi 90.000 km², ouers jü hiil lönjouerfläche as bloot 298 km². Dåt grutste ailönj as 5 km² grut än dåt jeeft bloot nüügen, da gruter san as 2 km². Foon da ailönje san 200 bebooged än nuch 88 san bloot turistegebiite.
Histoori[Bewerke | Kweltekst bewerke]
Jü histoori foon da jarste beboogere as ai bekånd, ouers hu arkeoloogische fanste wise deeraw haane, dåt da Maledive ål süwåt 5000 iirnge bebooged san. Ouers ouer kwäle seede for was, dåt jü kolonisasjoon foon e Maledive jarst süwåt 500 iirngne for krast schaid as. Sunt dåt jarst iirhunert for krast wjarn da buddhistisch, ouers 1154 bekiirde di jütidlik kining ham tu e islam. Dåt lönj as di grutste diil foon sin histoori ünoufhingi wjarn, ma ütnååme foon bloot änkelte perioode, weerfoon en 17-iirich portugiisisch ouerhiirsching önj et 16. iirhinert jü långst as. Maenouder regiirden deer 84 sultane. Önj dåt iir 1887 kömen da Maledive uner britische schirmhiirschap, ouers da brite bemöiten ham ai am jü banere politiik.
Politiik[Bewerke | Kweltekst bewerke]
Da Maledive wjarn foon 1982 tu 2016 än sunt 2020 lasmoot foon dåt Commonwealth of Nations.