Max Bossen

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Wikipedia-logo-v2-frr.svg Di Bidrach "Max Bossen" staant eksklusiif ön di Nuurđfriisk Wikipedia!
Sylt2.png Söl'ring


Max Bossen, ombi 1950.
Skelt: Herbert Christoph, sin Jungensdreeng

Max Andreas Bossen, * 5. Marts (Uursmuun) 1888 ön Weesterlön † 3. Nowember (Töökmuun) 1958 ön Muasem wiar en Söl'ring Snetker en Dechter.
Hi skreev masi Leedjis, Fērsi en Komeediisteken üp Söl'ring.
Me di Skuulmaister Karl Kruse waar fan Bossen sin Leedjis uk Nooten fuar di Muasemböör Kööri set.

Tö dit Skelt sair Herbert Christoph (*1944):
"Ik ken't jit teenk. Sa wiar hi langsen ön Sendai önerwai. Ik saag jest di wit Möts, da en lüng Mensk, en da wiar dit min Gooki."


En Dechting[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Let Di des Dechting fuarlees en lees me langs!

Jööl-Leechter

Jööl-Leechter skiin sa leecht en klaar,
di helig Nacht es diar,
di jemelkst Fest ön't hiili Jaar,
döör Engler kām üüs Böör.

Di Jungens Oogen ljucht sa klaar
ön Jöölbooms Leechterskiin.
Sa es dit wesen maning Jaar,
dach langsen weđer nii.


Fünen bi Hark Martinen, "Dachtangs"

Fränkische Weinstuben[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Max Bossen sin Wüf jeet Emma Emilie (1892 - 1940), en jat uunet iin ön dit Hüs, hur deling di "Fränkische Weinstuben" sen.
Jat her tau Jungen. Di Dreeng Herbert Peter Max Bossen blef me 24 Jaaren ön di Krich (1915 - 1939), en diar kām di Mooder ek aurhen. Dit Faamen Inge Maren Emma (1922 - 2000) waar ön di 40er Jaaren me Theo Christoph, en Soldāt fan Franken (1920 - 1992) bifriit. Bit 1967 waar ön di Hofstair fuaral Buererii bidrewen, man da maaket jat dit Restaurant iipen. Ja fing en Dreeng, Herbert, diar dit Lokaal bit deling ön Gang heer. Lungsom uur dit fan di naist Generatsjoon aurnomen. Herbert en Edeltraut Christoph haa en Faamen, diar me en Kok bifriit es. Herberts Sester Rosana (*1950) aarbert uk bit deling me. - Aur'ner'm ken em höm diar gur henseet fuar Kofi en Kuk.

Luki uk jir[Bewerke | Kweltekst bewerke]