Metaan

Faan Wikipedia
(Widjerfeerd faan Methan)
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Struktuurformel
Struktuurformel faan Methan
Kiiler skel det struktuur düütelker maage
Algemian
Nööm Metaan
Ööder nöömer
  • Methylwasserstoff
  • Carban
  • R-50
Formel CH4
CAS-Numer 74-82-8
PubChem 297
Beskriiwang

gas saner klöör an stirem[1]

Eegenskapen
Molaar mase 16,04 g·mol−1
Tustant

gasfuremt

Sachthaid
  • 0,72 kg·m−3 (gasfuremt, 0 °C, 1013 hPa)[1]
  • 0,42 g·cm−3 (luupen, bi a köögponkt)[1]
Smoltponkt

−182 °C[1]

Köögponkt

−162 °C[1]

pKs-wäärs

48[2]

Apliasang
Elektrisk dipolmoment

0[4]

Breegtaal

1,000444 (0 °C, 101,325 kPa)[5]

Seekerhaid
GHS-Kääntiaken [1]
02 – Braant fiks gau 04 – Gasbutel

Gefoor

H- an P-wäärnang H: 220-280
EUH: nian EUH-wäärnang
P: 210-​377-​381-​403 [1]
EU-Gefoorentiaken
ei bekäänd
ei bekäänd
R- an S-wäärnang R: ?
S: ?
MAK-miat

Sweits: 10000 ml·m−3 bzw. 6700 mg·m−3[6]

GWP

28 (uun 100 juaren)[7]

Thermodynaamisk eegenskapen
ΔHf0

−74,87 kJ·mol−1[8]

Miast wurd SI-ianhaiden brükt. Breegtaal: Na-D-Liinje, 20 °C

Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden

Metaan as en cheemisk ferbinjang uun det skööl faan a alkaanen mä det struktuurformel CH4. Det gas komt uun a natüür föör an woort brükt üs eerdgas.

Wan metaan ferbraant, woort kööldioksiid (CO2) frei:

Bilen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Commons Commonskategorii: Metaan – Saamlang faan bilen of filmer


Futnuuten[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Iindraanj tu CAS-Nr. 74-82-8 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 1. Febrewoore 2016 (mä JavaScript)
  2. D. H. Ripin, D. A. Evans: pKa's of Inorganic and Oxo-Acids. Ufrepen di 15. Jüüle 2014 (PDF, ingelsk).
  3. S. Budavari u. a.: The Merck Index. 12. Auflage. MERCK & CO., 1996, S. 1018.
  4. (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Permittivity (Dielectric Constant) of Gases, S. 6-188.
  5. (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Index of Refraction of Gases, S. 10-254.
  6. Schweizerische Unfallversicherungsanstalt (SUVA): Grenzwerte am Arbeitsplatz 2015 – MAK-Werte, BAT-Werte, Grenzwerte für physikalische Einwirkungen, ufrepen di 2. Nofember 2015.
  7. G. Myhre u. a.: Anthropogenic and Natural Radiative Forcing. In: Climate Change 2013: The Physical Science Basis. Contribution of Working Group I to the Fifth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change. Cambridge University Press, Cambridge/ New York 2013, S. 731, (PDF)
  8. M. W. Chase, Jr.: NIST-JANAF Thermochemical Tables. (= Journal of physical and chemical reference data / Monograph. 9). 4. aplaag. 1998, ISBN 1-56396-831-2, S. 1–1951.