Olympisk Godhaiden

Faan Wikipedia
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Twaalew Olympisk Godhaiden üüb en aalter (uun a Louvre, Pariis)

A (Twaalew) Olympisk Godhaiden (ualgreks Δωδεκάθεοι Dodekatheoi) wiar uun't greks mütologii jodiaren, diar üüb a Olymp seed, an wiar sodenang a huuchst Godhaiden. Leeder kaam diar noch ööder wichtag Godhaiden tu, so dat det tuleetst 18 wiar.

A Röömern haa a greks Godhaiden auernimen, jo füng diar oober en neien nööm.

Beskriiwang[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Greks nööm Röömsk nööm Eegenskapen Kääntiaken Bil
Zeus
Ζεύς
(Zeus)
Jupiter Baas auer hemel, laid an soner. Jongst dring faan a Titaanen Kronos an Rhea. Bruder faan Poseidon, Hades, Hera an Demeter. Aatj faan Athene, Apollon, Artemis, Ares, Hermes, Dionysos, Herakles. San planeet as a Jupiter. Iarn, Laid, Septer Zeus.png
Poseidon
Ποσειδῶν
(Poseidōn)
Neptun Baas auer a sian, at eerdbeewrin an a hingster. Ääler bruder faan Zeus. Dring faan Kronos an Rhea. Befreid mä Amphitrite. Aatj faan Triton. San planeet as a Neptun Triitinjet stonger, Stridjwaanj, Delfiin Poseidon.png
Hera
Ἥρα
(Hērā)
Juno Tustendag för famile, bradlep, mamenskap, gebuurt. Saster faan an befreid mä Zeus. Mam faan Ares, Hephaistos, Hebe an Eileithyia Pfau, Kukütj, Granaataapel, Kurn Hera.png
Demeter
Δημήτηρ
(Dēmētēr)
Ceres Triifualag Godhaid üs jongfoomen, mam an ual wüf. Tustendag för a eerd an früchtboorkaid. Saster an geliibte faan Zeus. Mam faan Persephone an Plutos. Gulen aaksen, Fakel, Kurew mä früchten an bluumen, Dobelääks Demeter.png
Apollon
Ἀπόλλων
(Apollōn)
Apollo God faan't dachtkonst, san, laacht an spöök, oober uk faan a pest. Dring faan Zeus an Leto. Twanlangbruder faan Artemis. Aatj faan Asklepios. San "planeet" as a San. Kithara (Gitaar), Piil an Böög Apollon.png
Artemis
Ἄρτεμις
(Artemis)
Diana God faan a jacht an a muun, jongfoomen. Doochter faan Zeus an Leto. Twanlangsaster faan Apollon. Nään maan, nian jongen, frei. Hör "planeet" as a Muun. Piil an Böög, Weremk, Hirsk, Hualewmuun Artemis.png
Athene
Ἀθηνᾶ
(Athēnā)
Minerva God faan kluukhaid, bewaarer faan a stääden, at büürerei, konsten an wedenskapen, hoonwerk, kriich an frees. Doochter faan Zeus. Kadüül, Öölebuum, Helem, Preg, Skilt, Slaang Athena.png
Ares
Ἄρης
(Arēs)
Mars God faan a kriich. Dring faan Zeus an Hera. Aatj faan Deimos an Phobos. Hää Hephaistos mä sin wüf Aphrodite bedraanj. San planeet as a Mars. Fakel, Hünj an Geier, Preg, Skilt, Helem Ares.png
Aphrodite
Ἀφροδίτη
(Aphroditē)
Venus Godhaid faan leefde an smokhaid. Aphrodite as faan di sküm bäären, di apkaam, üs Kronos san aatj Uranos at leewent ufskäär an iinuun't sia smääd. Aphrodite as befreid mä Hephaistos. Hör planeet as a Weenus. Riam, Swaan, Gus, Düüw, Ruus, Kaamk, Speegel, Myrte, Aapel Aphrodite.png
Hermes
Ἑρμῆς
(Hermēs)
Mercurius God faan a siiwer, a hanel an a raisnern, Götelk böödbringer. Dring faan Zeus an Maia. Aatj faan Pan, Daphnis, Hermaphroditos, Abderos an Autolykos. San planeet as a Merkur. Hud mä jügen, Skur mä jügen, Hermespreg, Hud Hermes.png
Hephaistos
Ἥφαιστος
(Hēphaistos)
Vulcanus God faan a wulkaanen, at smeskonst an at baukonst, hää för a Godhaiden hör palasten baud. Hää mä a Zykloopen a sonerkiiler för Zeus smeset. Dring faan Zeus an Hera, oober loom, auer Hera ham ütj a Olymp smeden hää. Befreid mä Aphrodite, diar ham mä Ares bedruch. Smeshöömerk an -taang, Ääks, Hud Hephaistos.png
Hestia
Ἑστία
(Hestiā)
Vesta Jongfoomen, Bewaarer faan't ial an frees uun't hüs. Ääler saster faan Zeus. Palladion (= stunbil, wichtag halagdoom) Hestia drawing.png
Dionysos
Διόνυσος
(Dionȳsos)
Bacchus God faan win an fröögels, di jongst God. Dring faan Zeus. Sin mam küd Demeter, Io, Dione, Persephone, Lethe of Semele weesen haa. Windrüüwen an -twiigen, Ree- of Panterskan Dionysos.png
Hades
ᾍδης
(Hādēs)
Pluto Bruder faan Zeus, hää Persephone ruuwet. Baas faan a onerwelt, sin mäfulgern san Thanatos „a duas“ an Hypnos „a sliap“. Miat, Preg, muarhoodet Kerberos (= di häälhünj) Hades.png
Persephone
Περσεφόνη
(Persephonē)
Proserpina Doochter faan Zeus an Demeter, Könangin faan a onerwelt. So loong hat bi Hades as, blaft a eerd ünfrüchtboor. Könangstiaken, Fakel Hades drawing.png
Herakles
Ἡρακλῆς
(Hērāklēs)
Herkules Bewaarer faan a sportsteeden an palasten. Bekäänd för sin twaalew werken. Dring faan Zeus an Alkmene. Lööwskan, Knapel, Böög an Piilkooker Herakles.png
Hebe
Ἥβη
(Hēbē)
Iuventas Godhaid faan't jööges, a ööder Godhaiden tu siinsten. Hat skeenkt Nektaar an Ambrosia ütj. Leeder woort hat faan Ganymed ufliaset. Doochter faan Zeus an Hera, saster faan Ares an Hephaistos. Befreid mä Herakles, efterdat hi uun a Olymp apnimen wurden wiar. Ooferskeel, Olibanum Hebe drawing.png
Eileithyia
Εἰλείθυια
uk: Ilithyia
Ἐλευθ(υ)ία
Lucina Ütj at hood faan Zeus bäären. Halept a minsken bi't gebuurt. Wul det gebuurt faan Herakles ferhanre. - Amphora birth Athena Louvre F32.jpg

Stambuum faan a Olympisk Godhaiden[Bewerke | Kweltekst bewerke]

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kronos
 
 
 
Rhea
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Hestia
 
Hades
 
Poseidon
 
Demeter
 
 
Zeus
 
Hera
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Athene
 
Apollon
 
Artemis
 
Hermes
 
Dionysos
 
Aphrodite
 
Hephaistos
 
Ares


Stambuum faan a Titaanen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

 
 
 
ChaosGaiaUranos
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Okeanos
 
 
Kreios
 
 
Hyperion
 
 
Theia
 
 
Themis
 
 
Phoibe
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kronos
 
Koios
 
Iapetos
 
Rhea
 
Mnemosyne
 
Tethys
 
 


Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Commons Commonskategorii: Olympisk Godhaiden – Saamlang faan bilen of filmer
Commons Commonskategorii: Titaanen – Saamlang faan bilen of filmer