Orbitaal

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Ual föörstelang faan elektroonen.

Det Orbitaal as en ütjdruk uun a kwantenmechaanik an beskraft mä matemaatisk funktjuunen, huar en elektron trinjam en atoomkial ham woorskiinelk aphäält.

Iar mend am, a elektroonen flä trinjam en atoomkial üüb en fääst boon so üs a muun trinjam a eerd. Daalang witj am, dat jodiar elektroonenboonen bluas di rüm san, huar en elektron ham woorskiinelk aphäält.

Klasifikatjuun[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Orbitaalen faan't iarst elektroonenrüm (s mä 2 elektroonen) an ööder elektroonenrüm (p mä 8 elektroonen).

Orbitaalen wurd iindiald efter jo trii kwantentaalen .

1. kwantentaal : Rüm[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Det iarst kwantentaal beskraft di elektroonenrüm, huar det orbitaal tuhiart. At taal faan orbitaalen bereegent ham ütj . En elektroonenrüm hää ei muar üs elektroonen.

2. kwantentaal : Furem[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Det ööder kwantentaal beskraft det furem faan en orbitaal. Uun steed faan taalen 0, 1, 2, ... woort det ööder kwantentaal uk mä buksteewen s, p, d, f, g betiakent.

Furem faan't p-Orbitaal ().
Furem faan d-Orbitaalen ().
Nööm Ual bedüüdang Ööder kwantentaal Furem Bereegnang
s-Orbitaal sharp Kuugel 1
p-Orbitaal principal Sunklook 3
d-Orbitaal diffuse Swäärs sunklooken 5
f-Orbitaal fundamental Roseten 7
g-Orbitaal (gongt efter't alfabeet widjer)  ? 9
h-Orbital (gongt efter't alfabeet widjer)  ? 11

Magneet-Kwantentaal [Bewerke | Kweltekst bewerke]

Det magneetkwantentaal as en winkelfunktsjuun an diarför feroontwurdelk, dat at bi't 2. kwantentaal akeroot ünlik furmen faan orbitaalen jaft.


Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Commons Commonskategorii: Orbitaalen – Saamlang faan bilen of filmer