Psüchofüsiik

Faan Wikipedia
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


At psüchofüsiik as en wedenskapelk dial faan a psüchologii. Hat as am 1860 faan Gustav Theodor Fechner grünjlaanj wurden. Fechner onerskääst tesken en baner an en bütjer psüchofüsiik.

Auersicht[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Psychophysik.svg

Wat wi belewe ("Erleben", boowen) hinget faan bütjer psüchofüsiik (1) an baner psüchofüsiik (2) uf.

  • At bütjer psüchofüsiik beskraft, hün iinflööd bütjer faktooren üüb üüs belewin haa. Bütjer faktooren san jodiaren, diar wi auer orgaanen apnem ("Reize"): Wi sä mä üüs uugen, wi hiar mä üüs uaren, wi stirme mä üüs nöös, wi feel mä üüs hidj.
  • At baner psüchofüsiik beskraft, hün iinflööd baner faktooren üüb üüs belewin haa. Baner faktooren san üüs nerfen ("Neuronale Prozesse").
  • Hü a nerfen mä üs orgaanen tuupwerke (3), det woort beskrewen an onersoocht faan't füsiologii.

Histoore[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  • Al Pythagoras (570-510 f.Kr.) wost, dat wi enkelt tuuner hal hiar mei, jo san harmoonisk; an ööder, ünharmoonisk tuuner hiar jo ei net uun. Hi foonj ütj, dat det mä a frekwensen tuuphinget. Diar üüb baut daalang det musiikteorii mä a kwintenkreis ap.
  • Di Gulen Skeer hual wi för en harmoonisk apdialang faan lengde an breetje. Det wost al Euklid (~ 3. juarhunert f.Kr.)

Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Commons Commonskategorii: Psüchofüsiik – Saamlang faan bilen of filmer