Regiuunen faan Brasiilien

A Regiuunen faan Brasiilien san ploonangsregiuunen faan Brasiilien. Det san sant 1970 jodiar fiiw regiuunen:

Nuurd (Região Norte)

At Regiuun Nuurd amfaadet son 45% faan Brasiilien. Diar wene oober bluas son 16 miljoon minsken. En graten dial namt a Amazonas iin.
Sööwen bundesstooten:

Rondônia Rondônia
Acre (Bundesstaat) Acre
Amazonas (brasilianischer Bundesstaat) Amazonas
Roraima Roraima
Pará Pará
Amapá Amapá
Tocantins Tocantins

Nuurduast (Região Nordeste)

Uun't Regiuun Nuurduast wene son 53 miljoon minsken. Diar as noch föl faan't koloniaaltidj tu marken.
Njügen bundesstooten:

Maranhão Maranhão
Piauí Piauí
Ceará Ceará
Rio Grande do Norte Rio Grande do Norte
Paraíba Paraíba
Pernambuco Pernambuco
Alagoas Alagoas
Sergipe Sergipe
Bahia Bahia

Madelwaast (Região Centro-Oeste)

Uun't Regiuun Madelwaast wene son 14 miljoon minsken. Diar leit at hoodstääd Brasilia, an diar woort föl wäärdag materiool ufbaud.
Sjauer bundesstooten:

Mato Grosso do Sul Mato Grosso do Sul
Mato Grosso Mato Grosso
Goiás Goiás
Distrito Federal do Brasil Distrito Federal do Brasil

Süüduast (Região Sudeste)

Uun't Regiuun Süüduast wene son 80 miljoon minsken. Diar lei a gratstääden São Paulo an Rio de Janeiro.
Sjauer bundesstooten:

Minas Gerais Minas Gerais
Espírito Santo Espírito Santo
Rio de Janeiro (Bundesstaat) Rio de Janeiro
São Paulo (Bundesstaat) São Paulo

Süüd (Região Sul)

Uun't Regiuun Süüd wene son 27 miljoon minsken. At kliima diar liket det faan't Madlunsia. Diar san flook minsken faan Sjiisklun an Itaalien hen ütjwaanert.
Trii bundesstooten:

Paraná Paraná
Santa Catarina Santa Catarina
Rio Grande do Sul Rio Grande do Sul

Luke uk diar

Commonskategorii: Regiuunen faan Brasiilien – Saamlang faan bilen of filmer