Reimer Kay Holander

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Wikipedia-logo-v2-frr.svg Di Bidrach "Reimer Kay Holander" staant eksklusiif ön di Nuurđfriisk Wikipedia!
Sylt2.png Söl'ring


Reimer Kay Holander
(Skelt: Nordfriisk Instituut)

Reimer Kay Hentschel-Holander (* 12. 07. 1925 ön Berlin üs Hans Reimer Hentschel, † 24. 09. 2013 ön Bräist) wiar en Karming, diar Geografii, Architektuur, Konst- en Kultuur-Histoorii sa üs uk Plaanmaaking fuar Lön en Liren studiaret her. Sin Brauwening wiar di Aarber fuar Blēren sa üs di önsen "Der Monat", wan hi höm diarüp bitaacht, hur sin Aalern en Grootaalern fan kemen wiar: Nuurđfriislön.

Hi set höm töhop me Weetenskepsliren sa üs Tams Jörgensen (1924–1987), Dr. Johannes Jensen (* 1928) und Dr. Hans Christian Nickelsen (1934–1983), en ja braacht dit Nordfriisk Instituut ön di Gang (1964).
Al önt't Jaar 1965 kür di Aarber fant't Instituut bigen. Diarfuar wiar trii Kaamern iin ön dit Hüs Uasterstraat 63 ön Bräist hüüret uuren.
Reimer Kay Holander wiar Lektor en Gisjeftsföörer, en bitö des Aarber her hi aur di Maaten fuul tö kēmpi, dat dit nii Instituut ek bal weđer techtmaaket waar.
Bit hentö deling wichtig es di Blēr "Nordfriesland", wat ali kwart Jaaren ütkumt; dit heer Holander 1987 bigent.

Iaringen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  • Ön't Jaar 1987 waar Holander en sin Wüf Janny Holander (1921–1999), diar uk Sekreteer fan't Instituut aarbert her, tö Iarenmeföligsters fan di Instituutsforiining maaket.
  • Eeđer sin Duar skref di Fuarseter Inken Völpel-Krohn en Professor Dr. Thomas Steensen fan't NF-Instituut:
„Hi heet Nordfriislon ål tu en teema mååged, as et e kris Nordfriislon nuch goorai jäif.“
Hi heer Nuurđfriislön tö en Teema maaket, üs di Krais jit gaar ek diar wiar.

Eeđer't Bruarwening[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Töhop me sin taust Wüf, Margot Pauls, leweti Holander ön Bräist en her jit aliweegen me Kultuur tö dön.
Ön des Jaaren waar Skreften ütdönen sa üs Der Schimmelreiter - Dichtung und Wirklichkeit, diar en auraarberti Faating fan en diipgungendi Aarber aur Storms Noveli wiar.
En üđer wichtigi Aarber es uk sin Skreft aur di Autodidakt Hans Momsen uuren.