Scintilla AG
 Söl'ring
|
Di Scintilla AG waar 1917 üs en Firma fuar Magneet- en Elektrotechnik ön Zuchwil/Swaits bigent. Jü jert deling tö 100 % tö di Robert Bosch AG.
Bigening
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Ön di Jest Wārelskrich kür forskelig Tjüch ek tö di Swaits importiaret uur. Tau Ingenjööri fan Bosch wat ön di Swaits aarbert maast friistelt uur en fraaget bi di Brown Boverie & Cie (BBC) ön. Des maaket en nii Magneettjener en let des öner Patentsküül stel. Me des Patent kür BBC en nii Firma iipenmaaki, wat eeđer di Noom Scintilla. Des bigent diarme, Magneet-Tjeners fuar Bensiinmotooren tö bech. Diarme waar em fuaral ön Ameerikaa bikeent, hur em des Tjeners hol fuar Fliiger-Maskiinen noom. Bi Automaskiinen waar lefer Bateriitjeners nomen.
Di Noom kumt fan dit italieensk Uurt fuar Nist.
Mermung di Krichen
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Fan 1920 ön waar uk Starters en Leechtmaskiinen fuar Autos en Fliigees becht. Em kür gur forkoop man diar kām ek sa rocht Jil bi üt. Diarom stiig BBC 1925 üt.
Di Magneettjener-Fabriik ön Ameerikaa waar forkoopet. Di Spirit of St. Louis fan Charles Lindbergh floch me en Scintilla-Tjener.
Ön di Dörtigerjaaren kür em me en nii Tjener muar forkoop, en uk di nii Blinkleechern ön Autos braacht nii Aarber. Scintilla kām en kām man ek tö Jil. Likwel waar Aktien tö hoog Prisen āpkoopet, wan en Aktsjoneer di ek muar haa wil. Di Kooper wiar di Robert Bosch AG.
Me Iinsprütpompen fuar Diesel- en Bensiin-Motooren waar jit Produkti becht, wat Bosch Konkurens maaket.
Taust Wārelkrich
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Masi Tjüch wat Scintilla becht kür ek eksportiaret uur. Üp di üđer Sir kür Tjüüch fuar Weelen ek importiaret uur. Scintilla holp höm me Dynāmos en Rumeltuuten me Aurseetingen fuar Weelen.
Fuar di Armee fan di Swaits waar Gereratooren becht, wat me Pedālkraft Stroom maaki kür.
Elektromaskiinen en Bosch
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Eeđer di taust Wārelkrich kām en Elektroseegi fan Scintilla üt. Bal kām üđer Elektrogiraaten diartö, wat di Mark Lesto fing.
Bosch fing ön dit Jaar 1954 di Aktien-Muarhair. Scintilla maast fan diarön niin Autoelektrik muar forkoop. Em fing diarfuar üđer Giraaten sa üs Siimaskiinen, Toonbjengiraaten en hok muar tö bech.
Fan 1964 ön waar di Elektromaskiinen ek muar üs Lesto man üs Bosch forkoopet.
Sent 2005 jert di Firma tö 100 % Bosch. 2014 waar di Produktsjoon fan Maskiinen bi Scintilla āpdönen en naa Ungarn forlair. Green Bosch-Maskiinen kum sen des Tir fan diar.
Ön di Swaits maast em jit Seegibleeren en sok Tjüch maaki, man uk des waar fan 2014 ön lungsem mener.
Deling (2023) kum uk Böörers en Seegibleeren fan Bosch fuaral fan Chiina.
Di ual Elektromaskiinen noom ek olter fuul Stroom. Sa ken em jam aaftjens uk ön litj Powerstatsjoonen önslüt. En Böörmaskiin fan di 60er Jaaren noom aaftinoch ek muar üs 230 of 380 Watt.
Galerii
[Bewerke | Kweltekst bewerke]-
Magneto-Tjener eeđer dit Patent fan Albert Aichele -
Scintilla AG (1926) fan Walter Mittelholzer -
Flliigermotooren me Scintilla-Tjeners -
Magneeto-elektrisk Tjener fuar Bensiinmotooren Typ «Vertex» (1928) -
Jest Elektroseegi üp Wārel fan di Scintilla AG -
Forskelig Elektrowerktjüch me di Mark Lesto -
Des ual Scintilla-Böörmaskiin nemt bluat 230 Watt en lapt söner Last me 190 Watt. Fuar di Böörmaaskiinenhualer leengt di Stroom fan di Powerstatsjoon. -
Fan 1966 ön waar di Böörmaskiinen fan Scintilla üs Bosch forkoopet. Des es en jer Maskiin me 380 Watt.
