Stääd
(Widjerfeerd faan Stadt)
 Tekst üüb Öömrang
|
En stääd (nai mä ualhuuchsjiisk stat ‚steed‘) as en grat siidlang. Miast luup diar flook ferkiarswaier tuup. En stääd hää en aanj ferwaltang.
Grater saarpen üüb't lun haa leewen uk ferwaltangsiinrachtangen, san oober nian stääden, det san plaker.
Iindialang
[Bewerke | Kweltekst bewerke]- efter grate: (plak), letjstääd, madelstääd, gratstääd, miljoonenstääd
- efter bedüüdang: hansestääd, hoodstääd, kreisstääd, uniwersiteetstääd, industriistääd, huuwenstääd
Lun an stääd
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Am 1800 haa noch 75% faan a minsken uun Sjiisklun üüb't lun lewet, 25% uun stääden. 2005 lewe 15% üüb't lun, 85% uun stääden.
Metropoolen
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Metropoolen san grat stääden, diar mä hör amlun tuupwoksen san, an hör iinwenertaalen gung ap tu miljoonen.
A gratst metropoolen mä muar üs 20 miljoon iinwenern (Stant: April 2018):
| Nööm | Miljoon iinwenern | Lun | Kontinent |
|---|---|---|---|
 Tokio |
38,050 | Jaapan | Aasien |
 Jakarta |
32,275 | Indoneesien | Aasien |
 Delhi |
27,280 | Indien | Aasien |
 Manila |
24,650 | Filipiinen | Aasien |
 Seoul |
24,210 | Süüdkorea | Aasien |
 Shanghai |
24,115 | Schiina | Aasien |
| Mumbai |
23,265 | Indien | Aasien |
 New York |
21,250 | Ferianagt Stooten | Nuurdameerikoo |
| Peking |
21,250 | Schiina | Aasien |
 São Paulo |
21,100 | Brasiilien | Süüdameerikoo |
 Meksiko-Stääd |
20,565 | Meksiko | Nuurdameerikoo |
Luke uk diar
[Bewerke | Kweltekst bewerke]
Commonskategorii: Stääden – Saamlang faan bilen of filmer