Tupí spriaken

Faan Wikipedia
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Tupí-Guaraní spriaken (ruusa) an ööder Tupí spriaken (brons), an huar jo iar ferlicht spreegen wurden san (grä-ruusa)

A Tupí spriaken san en grat spriakfamile uun't uastelk Süüdameerikoo. Jo wurd spreegen uun Brasiilien, Paraguay, Boliiwien, Fransöösk Guayaana, nuurdelk Argentiinien, nuurduastelk Peruu an süüduastelk Kolumbien. A miast spreegern hää det Guaraní uun Paraguay mä son sjauer miljoon spreegern. Aal a öödern tuup san man son 200.000 spreegern.

Iindialang[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Di gratst dial maage a Tupí-Guaraní spriaken ütj. Aal a tjiin twiiger san:[1]

  • Tupí spriakfamile
    • Arikém twiig
      • Karitiána (~ 200 uun Rondônia)
      • Arikém (ütjstürwen, iar Rondônia)
    • Awetí twiig
    • Juruna twiig
      • Juruna (Yuruna, Yudya) (~ 200 uun Mato Grosso; iar uun Pará)
      • Xipáya (2 uun Pará)
      • Manitsawá (ütjstürwen, iar uun Mato Grosso)
    • Mawé twiig
      • Mawé (Maué, Sateré-Mawé) (6.000 uun Amazonas)
    • Mondé-Zweig
      • Mondé (enkelten uun Rondônia)
      • Aruá (enkelten uun Rondônia)
      • Gavião (Ikõro, Digüt) (~ 350 uun Rondônia)
      • Suruí (Paitér) (~ 450 uun Rondônia an Mato Grosso)
      • Cinta-larga (~ 600 uun Mato Grosso an Rondônia)
      • Zoró (~ 300 uun Mato Grosso)
    • Mundurukú twiig
    • Puruborá twiig
      • Puruborá (Boruborá) (enkelten uun Rondônia)
    • Ramaráma twiig
      • Káro (Arara, Urukú, Itogapúk, Ntogapíd, Ramaráma) (~ 200 uun Rondônia)
      • Urumí (ütjstürwen, iar uun Rondônia)
    • Tuparí twiig
      • Tuparí (~ 300 uun Rondônia)
      • Wayoró (Ajurú) (~ 80 uun Rondônia)
      • Mekéns (~ 150 uu Rondônia)
      • Makurap (ferlicht son 700 uun Rondônia)
      • Sakirabiát (ferlicht son 70 uun Rondônia)
      • Kepkiriwát (ütjstürwen, iar uun Rondônia)
    • Tupí-Guaraní twiig
      • Onerskööl 1 (Guaraní)
      • Onerskööl 2
        • Guarayu (~ 5.000 uun Boliiwien)
        • - saner nööm -
          • Sirionó (~ 500 uun Boliiwien)
            • Yuqui-Dialekt (~ 150 uun Boliiwien)
          • Jorá (Hora) (ütjstürwen, iar uun Boliiwien)
      • Onerskööl 3
      • Onerskööl 4
        • Avá (Canoeiro) (~ 100 uun Tocantins)
        • Akwáwa
          • Asuriní do Tocantins (Asuriní do Trocará) (~ 200 uun Pará)
          • Suruí do Tocantins (Suruí do Pará) (~ 150 uun Pará)
          • Parakanã (~ 350 uun Pará)
        • Tapirapé (~ 200–350 uun Mato Grosso)
        • Tenetehára
          • Guajajára (~ 10.000 uun Maranhão)
          • Tembé (~ 100–200 uun Maranhão und Pará)
      • Onerskööl 5
        • Araweté (~ 200 uun Pará)
        • Asuriní do Xingu (~ 70 uun Pará)
        • Kayabí (~ 800 uun Mato Grosso an Pará)
      • Onerskööl 6
        • Apiaká (uun Mato Grosso)
        • Kawahíb
          • Amondawa (~ 50 uun Acre an Rondônia)
          • Karipuna (12–15 uun Acre an Rondônia)
          • Juma (9 uun Amazonas)
          • Parintintín (~ 130 uun Amazonas)
          • Tenharím (~ 260 uun Amazonas)
          • Uru-eu-wau-wau (~ 100 uun Rondônia)
      • Onerskööl 7
        • Kamayurá (Kamaiurá) (~ 270 uun Mato Grosso)
      • Onerskööl 8
        • nuurden faan a Amazonas
        • süüden faan a Amazonas
          • Anambé (enkelten, uun Pará)
          • Guajá (~ 350 uun Maranhão)
          • Urubú-Kaapor (~ 500 in Maranhão)
          • Takunyapé (ütjstürwen, iar uun Pará)
          • Turiwára (ferlicht ütjstürwen, uun Pará)
          • Amanayé (ferlicht ürjstürwen, uun Pará)


Enkelt wurden, diar wi daalang kään, kem faan Tupi spriaken uf: Tanga, Jaguar, Piranja.

Literatuur[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Tupí
Tupí-Guaraní

Kwelen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. Aryon D. Rodrigues: Tupí. Uun: Robert M. W. Dixon, Alexandra Y. Aikhenvald: The Amazonian Languages. Cambridge University Press, Cambridge u. a. 1999, ISBN 0-521-57021-2, S. 107–110
    Cheryl Jensen: Tupí-Guaraní, ibid., S. 125–133.

Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Commons Commonskategorii: Tupí spriaken – Saamlang faan bilen of filmer