Tupí spriaken

A Tupí spriaken san en grat spriakfamile uun't uastelk Süüdameerikoo. Jo wurd spreegen uun Brasiilien, Paraguay, Boliiwien, Fransöösk Guayaana, nuurdelk Argentiinien, nuurduastelk Peruu an süüduastelk Kolumbien. A miast spreegern hää det Guaraní uun Paraguay mä son sjauer miljoon spreegern. Aal a öödern tuup san man son 200.000 spreegern.

Iindialang

Di gratst dial maage a Tupí-Guaraní spriaken ütj. Aal a tjiin twiiger san:^[1]

Tupí spriakfamile
- Arikém twiig
  - Karitiána (~ 200 uun Rondônia)
  - Arikém (ütjstürwen, iar Rondônia)
- Awetí twiig
  - Awetí (Aueti, Auetö) (~ 90 uun Mato Grosso)
- Juruna twiig
  - Juruna (Yuruna, Yudya) (~ 200 uun Mato Grosso; iar uun Pará)
  - Xipáya (2 uun Pará)
  - Manitsawá (ütjstürwen, iar uun Mato Grosso)
- Mawé twiig
  - Mawé (Maué, Sateré-Mawé) (6.000 uun Amazonas)
- Mondé-Zweig
  - Mondé (enkelten uun Rondônia)
  - Aruá (enkelten uun Rondônia)
  - Gavião (Ikõro, Digüt) (~ 350 uun Rondônia)
  - Suruí (Paitér) (~ 450 uun Rondônia an Mato Grosso)
  - Cinta-larga (~ 600 uun Mato Grosso an Rondônia)
  - Zoró (~ 300 uun Mato Grosso)
- Mundurukú twiig
  - Mundurukú (~ 7.000 uun Pará an Amazonas)
  - Kuruáya (5 uun Pará)
- Puruborá twiig
  - Puruborá (Boruborá) (enkelten uun Rondônia)
- Ramaráma twiig
  - Káro (Arara, Urukú, Itogapúk, Ntogapíd, Ramaráma) (~ 200 uun Rondônia)
  - Urumí (ütjstürwen, iar uun Rondônia)
- Tuparí twiig
  - Tuparí (~ 300 uun Rondônia)
  - Wayoró (Ajurú) (~ 80 uun Rondônia)
  - Mekéns (~ 150 uu Rondônia)
  - Makurap (ferlicht son 700 uun Rondônia)
  - Sakirabiát (ferlicht son 70 uun Rondônia)
  - Kepkiriwát (ütjstürwen, iar uun Rondônia)
- Tupí-Guaraní twiig
  - Onerskööl 1 (Guaraní)
    - Chiriguano (~ 50.000 uun Boliiwien, ~ 15.000 uun Argentiinien, ~ 2.000 uun Paraguay)
      - Avá (uun Paraguay Guarayu) (uun Boliiwien, Argentiniien, Paraguay)
        Chané spriakwiis
        
        Tapieté spriakwiis
      - Izoceño (uun Bolivien)
    - Guayakí (Aché) (~ 850 uun Paraguay)
    - - saner nööm -
      - Ual-Guaraní (16. bit 18. juarhunert)
        Guaraní (~ 4.000.000 uun Paraguay an naibi Argentiinien an Brasiilien)
      - Kaiwá (Pãi-Tavyterã) (~ 10.000 uun Paraguay, ~ 9.000 uun Mato Grosso do Sul, ~ 500 uun Argentiinien)
      - Mbyá (~ 8.000 uun Paraguay, ~ 2.300 uun Espírito Santo, Rio de Janeiro, São Paulo, Paraná, Santa Catarina an Rio Grande do Sul, ~ 1.000–2.000 uun Argentinien)
      - Nhandéva (Chiripá) (~ 4.900 uun Paraná, São Paulo an Mato Grosso do Sul)
    - Xetá (enkelt spreegern, uun Paraná)
  - Onerskööl 2
    - Guarayu (~ 5.000 uun Boliiwien)
    - - saner nööm -
      - Sirionó (~ 500 uun Boliiwien)
        Yuqui-Dialekt (~ 150 uun Boliiwien)
      - Jorá (Hora) (ütjstürwen, iar uun Boliiwien)
  - Onerskööl 3
    - Tupí (ütjstürwen, iar uun São Paulo)
      - Tupí Austral (Língua Geral Paulista) (iar uun't süüdelk Brasiilien)
    - Tupinambá (ütjstürwen, iar uun Rio de Janeiro bit Pará)
      - Nheengatú (Língua Geral Amazônica) (~ 3.000 uun Amazonas)
      - Kokáma/Omáwa
        Kokáma (ferlicht son 2.000 uun Peruu, ~ 50 uun Amazonas, ~ 20 uun Kolumbien)
        
        Omáwa (ütjstürwen)
        
        Kokamíya (enkelten uun Peruu)
  - Onerskööl 4
    - Avá (Canoeiro) (~ 100 uun Tocantins)
    - Akwáwa
      - Asuriní do Tocantins (Asuriní do Trocará) (~ 200 uun Pará)
      - Suruí do Tocantins (Suruí do Pará) (~ 150 uun Pará)
      - Parakanã (~ 350 uun Pará)
    - Tapirapé (~ 200–350 uun Mato Grosso)
    - Tenetehára
      - Guajajára (~ 10.000 uun Maranhão)
      - Tembé (~ 100–200 uun Maranhão und Pará)
  - Onerskööl 5
    - Araweté (~ 200 uun Pará)
    - Asuriní do Xingu (~ 70 uun Pará)
    - Kayabí (~ 800 uun Mato Grosso an Pará)
  - Onerskööl 6
    - Apiaká (uun Mato Grosso)
    - Kawahíb
      - Amondawa (~ 50 uun Acre an Rondônia)
      - Karipuna (12–15 uun Acre an Rondônia)
      - Juma (9 uun Amazonas)
      - Parintintín (~ 130 uun Amazonas)
      - Tenharím (~ 260 uun Amazonas)
      - Uru-eu-wau-wau (~ 100 uun Rondônia)
  - Onerskööl 7
    - Kamayurá (Kamaiurá) (~ 270 uun Mato Grosso)
  - Onerskööl 8
    - nuurden faan a Amazonas
      - Emerillon (~ 200 uun Fransöösk Guayaana)
      - Wayampi (~ 650 uun Fransöösk-Guayaana, ~ 500 uun Amapá, ~ 10 uun Pará)
      - Zo'é (iar Poturu) (~ 180 uun Pará)
    - süüden faan a Amazonas
      - Anambé (enkelten, uun Pará)
      - Guajá (~ 350 uun Maranhão)
      - Urubú-Kaapor (~ 500 in Maranhão)
      - Takunyapé (ütjstürwen, iar uun Pará)
      - Turiwára (ferlicht ütjstürwen, uun Pará)
      - Amanayé (ferlicht ürjstürwen, uun Pará)

Enkelt wurden, diar wi daalang kään, kem faan Tupi spriaken uf: Tanga, Jaguar, Piranja.

Literatuur

Tupí

Greg Urban: On the geographical origins and dispersions of tupian languages. In: Revista de Antropologia. Band 39, Nr. 2, 1996, ISSN 1678-9857, S. 61–104, doi:10.11606/2179-0892.ra.1996.111644 (usp.br).
Aryon D. Rodrigues: Tupí. In: Robert M. W. Dixon, Alexandra Y. Aikhenvald (Hrsg.): The Amazonian Languages. Cambridge University Press, Cambridge u. a. 1999, ISBN 0-521-57021-2, S. 107–124.

Tupí-Guaraní

Cheryl Jensen: Tupí-Guaraní. In: Robert M. W. Dixon, Alexandra Y. Aikhenvald (Hrsg.): The Amazonian Languages. Cambridge University Press, Cambridge u. a. 1999, ISBN 0-521-57021-2, S. 125–163.

Kwelen

↑ Aryon D. Rodrigues: Tupí. Uun: Robert M. W. Dixon, Alexandra Y. Aikhenvald: The Amazonian Languages. Cambridge University Press, Cambridge u. a. 1999, ISBN 0-521-57021-2, S. 107–110
Cheryl Jensen: Tupí-Guaraní, ibid., S. 125–133.

Luke uk diar

Commonskategorii: Tupí spriaken – Saamlang faan bilen of filmer

[1] Aryon D. Rodrigues: Tupí. Uun: Robert M. W. Dixon, Alexandra Y. Aikhenvald: The Amazonian Languages. Cambridge University Press, Cambridge u. a. 1999, ISBN 0-521-57021-2, S. 107–110
Cheryl Jensen: Tupí-Guaraní, ibid., S. 125–133.

[1]