Zum Inhalt springen

Maya spriaken

Faan Wikipedia
(Widjerfeerd faan Tzotzil)
Tekst üüb Öömrang


Maya spriaken üüb Yucatan.

A Maya spriaken san en spriakfamile uun Madelameerikoo, an wurd faan a Maya snaaket. Daalang jaft at wel son 6 miljoon Maya spreegern, fööraal üüb't hualeweilun Yucatan uun a stooten Guatemaala, Süüduast-Meksiko, Belize an Waast-Honduras.

Spriakwiisen

[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Iindialang efter Kaufmann an Campbell[1]:

Cholan-Tzeltalan
Cholan
Chol-Chontal
Chol (Ch’ol, Lak t’an): ~ 190.000 spreegern uun Chiapas (Meksiko)
Chontal (Yokot t’an): ~ 44.000 uun Tabasco (Meksiko)
Chortí (Ch’orti’): ~ 52.000 uun an am Copán (Guatemaala)
Tzeltalan
Tzeltal (Bats’il K’op): ~ 336.000 uun Chiapas
Tzotzil (Batsil k’op): ~ 356.000 uun Chiapas
Huastecan (Téenek)
Huastekisk: ~ 173.000 uun Veracruz an San Luis Potosí (Meksiko)
Kanjobalan-Chujean:
Chujean
Chuj: ~ 41.000 uun Huehuetenango (Guatemaala), ~ 2.000 uun Chiapas
Tojolabal (Tojolwinik otik): ~ 45.000 uun Chiapas
Kanjobalan (Kanjobal-Jacaltec)
Kanjobal (Q’anjob’al): ~ 100.000 uun Huehuetenango
Jacalteco (Popti', Abxubal): ~ 40.000 uun Jacaltenango (Guatemaala), ~ 584 uun Chiapas
Acateco: ~ 48.000 uun an am San Miguel Acatán (Guatemaala), ~ 10.000 uun Chiapas
Mocho: ~ 168 uun Chiapas
Quichean-Mamean
Ixil-Mamean
Ixilan
Aguacateco (Awakateko): ~ 18.000 uun Waast-Huehuetenango
Ixil (Chajul, Cotzal, Nebaj): ~ 71.000 uun Guatemaala
Mamean (Mam, Tacaneco, Tectiteco): uun an am Huehuetenango
Mam: ~ 520.000 uun Huehuetenango, ~ 8.700 (Qyool) uun Chiapas
Tacaneco: ~ 20.000 uun an am Tacaná uun San Marcos (Guatemaala), ~ 1.200 uun Uast-Chiapas
Tectiteco: ~ 1.200 uun an am Tectitán (Guatemaala), ~ 1.000 uun Uast-Chiapas
Greater Quichean
Kekchí (Q’eqchi’): ~ 363.000 tesken Alta Verapaz an Lago Izabal (Guatemaala), uk uun Belize an El Salvador.
Pocom
Pocomam (Poqomam): ~ 31.000 uun an am Guatemala-Stääd an Jalapa (Guatemaala)
Pocomchí (Poqomchi’): ~ 70.000 uun an am Guatemala-Stääd an Jalapa
Quichean
Cakchiquel (Kaqchikel): ~ 480.000 bi a Lago de Atitlán an uun Sololá (Guatemaala).
Quiché-Achí
Achí (Achi'): ~ 58.000 uun Baja Verapaz (Guatemaala)
Quiché (K’iche’): ~ 925.000 uun Guatemaala
Tzutuhil (Tz’utujil): ~ 80.000 uun an am Santiago Atitlán (Guatemaala)
Sacapulteco: ~ 37.000 uun El Quiché (Guatemaala)
Sipacapeno: ~ 6.000 uun San Marcos (Guatemaala)
Uspanteco: ~ 3.000 uun El Quiché
Yucatecan
Mopan-Itzá
Mopan: ~ 8.000 uun Belize an ~ 2.600 uun Süüd-Petén
Itzá: ~ 123 bi a Petén-Sia
Yucatec-Lakandon
Mayathan of Yukatekisk Maya (Maaya t’aan): ~ 893.000 uun Yucatán, Campeche an Quintana Roo (Meksiko)
Lakandonisk (Hach t’an): ~ 731 uun't uastelk Chiapas
  1. Buried Mirror – Mesoamerica and the Maya World: Mayan Languages. Ufrepen di 21. April 2020 (ingelsk).