Maya spriaken
Erscheinungsbild
(Widjerfeerd faan Tzotzil)
Tekst üüb Öömrang |
A Maya spriaken san en spriakfamile uun Madelameerikoo, an wurd faan a Maya snaaket. Daalang jaft at wel son 6 miljoon Maya spreegern, fööraal üüb't hualeweilun Yucatan uun a stooten Guatemaala, Süüduast-Meksiko, Belize an Waast-Honduras.
Spriakwiisen
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Iindialang efter Kaufmann an Campbell[1]:
- Cholan-Tzeltalan
- Huastecan (Téenek)
- Huastekisk: ~ 173.000 uun Veracruz an San Luis Potosí (Meksiko)
- Kanjobalan-Chujean:
- Chujean
- Kanjobalan (Kanjobal-Jacaltec)
- Quichean-Mamean
- Ixil-Mamean
- Ixilan
- Aguacateco (Awakateko): ~ 18.000 uun Waast-Huehuetenango
- Ixil (Chajul, Cotzal, Nebaj): ~ 71.000 uun Guatemaala
- Mamean (Mam, Tacaneco, Tectiteco): uun an am Huehuetenango
- Ixilan
- Greater Quichean
- Kekchí (Q’eqchi’): ~ 363.000 tesken Alta Verapaz an Lago Izabal (Guatemaala), uk uun Belize an El Salvador.
- Pocom
- Quichean
- Cakchiquel (Kaqchikel): ~ 480.000 bi a Lago de Atitlán an uun Sololá (Guatemaala).
- Quiché-Achí
- Tzutuhil (Tz’utujil): ~ 80.000 uun an am Santiago Atitlán (Guatemaala)
- Sacapulteco: ~ 37.000 uun El Quiché (Guatemaala)
- Sipacapeno: ~ 6.000 uun San Marcos (Guatemaala)
- Uspanteco: ~ 3.000 uun El Quiché
- Ixil-Mamean
- Yucatecan
- Mopan-Itzá
- Yucatec-Lakandon
- Mayathan of Yukatekisk Maya (Maaya t’aan): ~ 893.000 uun Yucatán, Campeche an Quintana Roo (Meksiko)
- Lakandonisk (Hach t’an): ~ 731 uun't uastelk Chiapas
Kwelen
[Bewerke | Kweltekst bewerke]- ↑ Buried Mirror – Mesoamerica and the Maya World: Mayan Languages. Ufrepen di 21. April 2020 (ingelsk).