Zum Inhalt springen

Indoneesien/öö

Faan Wikipedia
(Widjerfeerd faan Waast-Nei-Guinea)
Tekst üüb Öömrang


Republik Indonesia

Republiik Indoneesien

Flagge Indonesiens
Flagge Indonesiens
Wappen Indonesiens
Wappen Indonesiens
Flag Woopen
Amtelk spriak Indoneesk
Hoodstääd Jakarta
Stootsfurem Presidiaalrepubliik
Stootsbaas an Regiarangsbaas President Joko Widodo
Grate 1.904.569 km²
Iinwenern 237.556.363 (Fulkstäälang 2010)[1]
Iinwenern per km² 125,96 Iinw./km²
BIP
  • Totaal (nominaal)
  • Totaal (PPP)
  • BIP/Iinw. (nominaal)
  • BIP/Iinw. (PPP)
2011[2]
  • $ 845,6 Milliarden (16.)
  • $ 1.124 Milliarden (15.)
  • $ 3.509 (110.)
  • $ 4.666 (121.)
HDI 0,617 (124.)[3]
Münt Rupiah
Suwereniteet faan a Neederlunen di 17. August 1945,
gudkäänd di 27. Detsember 1949
Tidjsoon UTC+7 (Jakarta: WIT West Indonesian Time); UTC+8 an UTC+9
Autokääntiaken RI
TLD .id
Tilefoonföörwool +62


Indoneesien (indoneesk: Indonesia) as efter't iinwenertaal det sjuard gratst lun üüb a eerd. Trinjam lei Malaysia, Papua-Nei-Guinea an Uast-Timor. Indoneesien woort tu Aasien tääld, oober di dial üüb't waastelk heleft faan't eilun Nei-Guinea hiart eegentelk tu a kontinent faan Austraalien.

Indoneesien hää 31 prowinsen, tau aparte regiuunen an det hoodstäädregiuun Jakarta:

Dön tjiin gratst stääden uun't lun san:

# Stääd Lidj (2010)[4] Koord
1 Jakarta 9.607.787
2 Surabaya 2.765.487
3 Bandung 2.394.873
4 Bekasi 2.334.871
5 Medan 2.097.610
6 Tangerang 1.798.601
7 Depok 1.738.570
8 Semarang 1.520.481
9 Palembang 1.440.678
10 Makassar 1.331.391

Indoneesien leit bi a ekwaator, an sodenang uun a troopen, uun a süüdelk dial jaft at oober uk al drüg- an rintidjen.

  1. Hasil Sensus Penduduk 2010. Data Agregat per Provinsi (PDF; 16,7 MB)
  2. World Economic Outlook Database, April 2012 faan a IWF
  3. Program faan a Feriand Natjuunen
  4. Indonesia, citypopulation.de

Luke uk diar

[Bewerke | Kweltekst bewerke]
Commons Commonskategorii: Indoneesien – Saamlang faan bilen of filmer

Koordinaaten: 2° S, 118° O