Indoneesien

"Indoneesien" uun ööder spriakwiisen

Sölring   Öömrang   Fering   Halunder   Halifreesk   Mooring   Wiringhiirder   Karhiirder   Gooshiirder

Tekst üüb Öömrang

Republik Indonesia Republiik Indoneesien
Flag Woopen
Amtelk spriak	Indoneesk
Hoodstääd	Jakarta
Stootsfurem	Presidiaalrepubliik
Stootsbaas an Regiarangsbaas	President Joko Widodo
Grate	1.904.569 km²
Iinwenern	237.556.363 (Fulkstäälang 2010)
Iinwenern per km²	125,96 Iinwenern per km²
BIP Totaal (nominaal) Totaal (PPP) BIP/Iinw. (nominaal) BIP/Iinw. (PPP)	2011 $ 845,6 Milliarden (16.) $ 1.124 Milliarden (15.) $ 3.509 (110.) $ 4.666 (121.)
HDI	▲ 0,617 (124.)
Münt	Rupiah
Suwereeniteet	faan a Neederlunen di 17. August 1945, gudkäänd di 27. Detsember 1949
Natjunaalhümne	Indonesia Raya
Tidjsoon	UTC+7 (Jakarta: WIT West Indonesian Time); UTC+8 an UTC+9
Autokääntiaken	RI
TLD	.id
Tilefoonföörwool	+62

Indoneesien (indoneesk: Indonesia) as efter't iinwenertaal det sjuard gratst lun üüb a eerd. Trinjam lei Malaysia, Papua-Nei-Guinea an Uast-Timor. Indoneesien woort tu Aasien tääld, oober di dial üüb't waastelk heleft faan't eilun Nei-Guinea hiart eegentelk tu a kontinent faan Austraalien.

Kliima

Indoneesien leit bi a ekwaator, an sodenang uun a troopen, uun a süüdelk dial jaft at oober uk al drüg- an rintidjen.

• 

  Kliima faan Medan
  (üüb Sumatra)

• 

  Kliima faan Surabaya
  (üüb Java)

• 

  Kliima faan Makassar
  (üüb Celebes)

Luke uk diar

 Commonskategorii: Indoneesien – Saamlang faan bilen of filmer

Wikivoyage raisfeerer: Indoneesien (schiisk)

-2118