Weđergunger

Faan Wikipedia
Zur Navigation springen Zur Suche springen


Sylt2.png Söl'ring


En Gunger of uk Weđergunger es en duar Mensk, diar niin Freer fent en leewendig "weđergiar". Sa giar en Stek, diar üp Aamrem an Söl' fortelt uur.

  1. Hat uur fortelt, dat Liren, diar ön jaar Leewent masi Rings dönen haa, eeđer jaar Duar niin Ruu finj ken en üs Gunger leewendig weđer raaket uur. Fuar't Miist sen dit Liren, dāne üđer Liren tö wat twungen haa of Skan aur jamsalev braacht haa.[1]
    Diar es noch me meent, dat sok Folk fan Liren ek auriiten uur, en dat uk di Jungen en Jungensjungen diarme tö dön haa.
  2. Wan en Seeman üp See stüreft, da giar hi üs Gunger tüs, om Böör fan sin Duar tö dön. Hi stiigt āp üt di See, giar iin ön sin Hüs, maaket Leecht ön en let en litj Sluat Seeweeter diar. Det dēäär hi sa lung bit di Liren jam aur höm biteenk. [1]
    Diar skel wes di Seeliren me iaret uur, dānen jaar Leewent fuar daagligs Bruarwening leten haa, dat ja ek auriiten uur.
  3. Uk hok Mensken, diar ombraacht uuren sen, of hurfan di Liren meen, hi wiar fan Ünlek omkemen gung weđer.
    Dit skel noch jit, dat dit ring Giweeten fan en Duarslaier dach weđer tö se kumt.

Di Dikjendeelman[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Tau Tialen jeft et om Manne Teten, en Ārichsemböör, diar tö See fuarti. Biiring fortel fan sin Skep, wat fuar Söl önergiar, man Manne teten ken jit üp Strön kum en fair sin Jilkas me langs.
Biiring fortel uk, dat hi üp Strön fan Strönroowers duarslain uur. Bi jen fan di Tialen uur hi fan di Roowers ön di Dünemern iingreewen. Jen, diar diar leeter langslapt, sjocht sin Jerem, diar diar üt Sön luket en keent sin Fingerring.
Bi di taust Tial, en Dechting fan Hermann Schmidt, uur hi fol fan Blör üp Strön fünen, man diar heer hi höm ön't Sterewin iin ön di Sön wöölet.
Achterön uur fan Manne Teten di "Dikjendeelman", diar em "toltrin sjocht, wan Storm me Macht en Lait höm bleent".[2]

Musical[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Gary Funk fan di Friisk Foriining heer en Musical aur en Weđergunger skrewen, hur di Wüf höör Kārming töbeek fair. Dit es en Stek om Leengsküür en nii Taachten om Tialen uuren.[3]

Weđergungern ön di Literatuur[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  • Hugo Wolfgang Philipp skrääw uun a 1930er juaren det teooterstak Der Gonger kommt
  • 2008 as di film Gonger – Das Böse vergisst nie dreid wurden.[4]
  • An 2010: Gonger 2 – Das Böse kehrt zurück[5]
  • Karl Müllenhoff (ütjden): Sagen, Märchen und Lieder der Herzogthümer Schleswig, Holstein und Lauenburg, 1845. Kapitel CCLI, Die Gongers.

Futnooten[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. 1,0 1,1 Karl Müllenhoff (ütjden): Sagen, Märchen und Lieder der Herzogthümer Schleswig, Holstein und Lauenburg, 1845, S. 183–184.
  2. Hermann Schmidt. "Di Dikjendeelman", üt "Dachtangs" Anthologii fan friisk Dechtings, Hark Martinen, Nuurđfriisk Foriining, Bräist 2014 (ISBN 978-3-00-045285-7)
  3. Südtondern Nachrichten, 8.4.2014
  4. Gonger - Das Böse vergisst nie ön't Internet Movie Database (Engelsk)
  5. Gonger 2 - Das Böse kehrt zurück ön't Internet Movie Database (Engelsk)