Wikipedia:Spräkekoordinasjoon

Faan Wikipedia
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Bökingharde.png Täkst aw mooringer frasch


Spräkekoordinasjoon

Hü gunge we am ma da ünlike Nordfriiske spräkwise?[Kweltekst bewerke]

Et jeeft en fraschen spräke. Man da unerschiise twasche nordfrasch än weestfrasch san gåns grut, än uk ma följk üt dåt ååstfrasche Saterlönj koon huum ham ai sü lacht unerhüülje. Sügoor ma da äine nordfrasche gungt dåt gau ouer aw dåt tjüsche, wan huum en ünlike spräkwise heet.

Än duch wan we en frasche Wikipedia begane, en internet-ensiiklopedii for gåns Nordfriislönj. Än dan uk iinj weerönj en arken sin äine spräkwise brüke koon. Hü koon huum süwat mååge?

En arken koon önj sin äine spräkwise önj jü grute ensiiklopedii. Deerbai fäiget följk dan ouers en latj mårk tu, jü sünåmde "kategorii". Deerdör koon huum gåns iinjfåch duch åles önj iinj spräkwise tuhuupe säke.

For dåt nordfriiske mååge we dåt ma schabluune: önj diheere artiikel ruchts boowen di blook for dåt Mooringer frasch. Deerfor sat huum dan boowen arke artiikel in edit twasche {{}} di noome foon sin spräkwise: Mooring, Sölring, Fering, Öömrang, Halifreesk, Gooshiirder, Wiringhiirder unti Halunder. Klik nü iinjsen aw edit än Show preview am tu siien hü dåt heer mååged as.

Dan schucht huum heer uner dåtseelwie for dåt Sölring. Sü koon huum önj iinj artiikel tujeefte heewe foon schraawere önj ünlike spräkwise.

Uner aw arken artiikel stönje da katogoriie weertu hi hiirt. Wan huum deeraw klikt, fäit huum en list foon åål da artiikle foon jü kategorii. Uner aw jü hoodside koon huum sügoor arke kategorii füünj.

Am dåt åles nuch meekliker tu måågen, wan we nuch uurdeböke tufäige.

1rightarrow.pngSii uk: Wikipedia:Redirect.

Sylt2.png Söl'ring


Hur gung wü om me di forskelig Nuurđfriisk Spreekwiisen?[Kweltekst bewerke]

Hat jeft en Friisk Spraak. Man di Forskelighair fan Nuurdfriisk en Weestfriisk es mal gurt, en uk me Lir fan't uastfriisk Saaterlön ken em höm ek sa iinfach önerhual.
Sagaar öner di Nuurdfriisen jamsalev giar em gau aur tö Dütsk, wan em ek di salev Spreekwiis haa.

Wü wel man dach en friisk Wikipedia bigen, en Inernet-Entsiklopedii fuar't hiili Nuurdfriislön. En dit skel jen uur, hur arkenjen sin ain Spreekwiis brüki ken. - Hur'ling ken em sawat maaki?

Ark'jen skriift ön sin ain Spreekwiis ön di diar gurt Entsiklopedii. Wan he klaar es, skel he en litj Teeken diartö dö, wat "Kategorii" nēmt uur. Iiin ön des Kategorii ken em gans iinfach alis finj, wat ön des Spreekwiis skrewen uuren es.

Keening fan di Spreekwiis
Fuar't Nuurdfreesk maaki wü dit me Sjabloonen: Ön des Artikel boowen rochts staant en Blok fuar Sölring. Diarfuar set em aur ark Artikel en "edit" twesken des Klamern: {{ }} di Naam fan di Spreekwiis: Mooring, Sölring, Fering, Öömrang, Halagfresk, Gooshiirder, Wiringhiirder of Halunder. Wan Dü klaar best, klike üp "Show preview" en diar kenst Dü se, wat diarbi ütkemen es.

Nü sjocht em mesken di salev Tekst üp Mooring en Sölring.
Sa ken em jen en di salev Artikel ön forskelig Spreekwiisen en fan forskelig Skriiwers lees. En, üs wan dit ek inoch es, sen bi des Sjabloonen uk di mener uunit Teeken bi.

Öner ark Artikel staant di Kategorii, hur di töjert. Wan em diarüp kliket, kumt em hentö di Liste fan ali Artikel fan di Kategorii.
Ön di Hauptsiir ken em di Kategoriien uk finj.

Dit jir skel jit beeter en makelker uur, en sa jeft et al Lir, wat jit Uurterböker iinbech wel.

1rightarrow.pngSii uk: Wikipedia:Redirect.

Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Hü gung wi am mä jo ünlik Nuurdfresk spriakwiisen?[Kweltekst bewerke]

Det jaft ian fresk spriak. Man jo onerskiaser tesken nuurdfresk an waastfresk san böös grat, an uk mä lidj ütj det uastfresk Saaterlun koon am ään ei so lacht onerhual. Sogoor oner a Nuurdfresken salew gongt am gau auer tu't huuchsjiisk, wan am ei detsalew spriakwiis hää.

An dach wel wi en fresk Wikipedia began, en internet-ensiikloopeedii för gans Nuurdfresklun. An det skal ian wurd, huar arkenään sin aanj spriakwiis brük koon. Hü koon am sowat maage?

Arken skraft uun sin aanj spriakwiis uun det grat ensiikloopeedii. Diarbi dää am do oober en en letj tiaken diartu, wat "kategoorii" näämd woort. Sodenang koon am gans ianfach ales uun ian spriakwiis tuupsjük.

Föör at Nuurdfresk maage wi det mä sjabluunen: Uun diheer artikel rochts boowen di blook för det Mooringer frasch. Diarföör saat am do auer arke artiikel uun edit tesken {{ }} di nööm faan sin spriakwiis: Mooring, Sölring, Fering, Öömrang, Halagfresk, Gooshiirder, Wiringhiirder an Halunder. Klike nü man ans üüb edit an do üüb Show preview am tu sen, hü det heer maaget as.

Do sjocht am heer disalew tekst uk üüb Öömrang an Fering. So koon am uun ään artikel bidrachen haa faan skriiwern uun ferskeelag spriakwiisen.

Oner arke artiikel stun jo kategooriin huar hi tuhiart. Wan am diarüüb kliket, feit am en list faan aal jo artiikler faan det kategoorii. Oner üüb a hoodsidj koon am sogoor arke kategoorii finj.

Am det ales noch määkelker tu maagin, wel wi uk noch wurdenbuken heer mä iinbau.

1rightarrow.pngSii uk: Wikipedia:Redirect.

Foehr.svg Tekst üüb Fering


Hü gung wi am mä dön ünlike Nuurdfriisk spriikwiisen?[Kweltekst bewerke]

Et jaft ian friisk spriik. Man dön onerskiasen tesk nuurdfriisk an waastfriisk san bös grat, an uk mä lidj ütj det uastfriisk Saaterlun kön ham ham ei so lacht onerhual. Sogoor oner a nuurdfriisken salew gungt ham gau auer tut huuchtjiisk, wan ham ei detsalew spriikwiis hee.

An dach wel wi en friisk Wikipedia began, en internet-ensiikloopeedii föör gans Nuurdfriisklun. An det skal ian wurd, huar arkeneen sin aanj spiikwiis brük kön. Hü kön ham sowat maage?

Üüs bispal as det niedersächsische Wikipedia uun a Neederlunen. Diar skraft arken uun sin aanj spriikwiis uun höör grat ensiikloopeedii. Diarbi dee ham do oobers en en letj teeken diartu, wat "kategoorii" neemd woort. Sodening kön ham gans ianfach ales uun ian spiikwiis tupsjük.

Föör at Nuurdfresk maage wi det mä sjabluunen: uun dehear artikel rochts boowen di blok föör det Mooringer frasch. Diarföör saat ham dan auer arke artiikel uun edit tesken {{ }} di nööm faan sin spriikwiis: Mooring, Sölring, Fering, Öömrang, Halifreesk, Gooshiirder, Wiringhiirder an Halunder. Klike nü man en üüb edit än do üüb Show preview am tu sän hü det hear maaget as.

Do sjocht ham heer desalew tekst uk üüb Mooring an Sölring. So kön ham uun een artikel bidrachen haa faan skriiwers ütj ferskeelig spriikwiisen.

Oner arke artiikel stun dön kategooriin huartu hi hiart. Wan ham diarüüb kliket, feit ham en list faan aal dön artiikler faan det kategoorii. Oner üüb a hauptsiidj kön ham sogoor arke kategoorii finj.

Am det ales noch meekelker tu maagin, wel wi uk noch wurdenbuken hear mäiinbau.

1rightarrow.pngSii uk: Wikipedia:Redirect.

Artikel in mehreren Dialekten[Kweltekst bewerke]

(Zusammenfassung der Diskussion, Stand 30.08.2010)
(Fortführung der Diskussion bitte nicht hier, sondern auf der Diskussionsseite)
Es wurde noch keine optimale Lösung gefunden. 5 Alternativen wurden bisher praktiziert:

  1. Meew Der Artikel in Öömrang wurde durch Begriffe in anderen Dialekten ergänzt.
    Vorteil: Schnelle Übersicht über dialektale Unterschiede.
    Nachteil: Sprecher anderer Dialekte haben evtl. Verständnisprobleme.
  2. Nordfriisk Der Artikel in Mooring wurde abschnittsweise durch Beiträge in Sölring ergänzt.
    Vorteil: Das Layout bleibt weitgehend erhalten.
    Nachteil: Die Dialekte sind nicht deutlich erkennbar.
  3. Fering Der Artikel über "Fering" in Fering wurde komplett ins Sölring übersetzt und unten angefügt.
    Vorteil: Bequeme Navigation zum gewünschten Dialekt. Keine Interwikiprobleme.
    Nachteil: Artikel wird unübersichtlich. = Hauptüberschriften = entsprechen nicht den WP-Konventionen.
  4. Oluf Braren Der Text in Öömrang wurde als Unterseite Oluf Braren/sö komplett ins Sölring übersetzt.
    Vorteil: Bequeme Navigation zum gewünschten Dialekt. Keine Interwikiprobleme.
    Nachteil: Dieses Vorgehen ist nur möglich, wenn alle Dialekte das gleiche Lemma benutzen (z.B. bei Personen)
  5. Ween und Blö: Der Artikel in Mooring wurde als neuer Artikel komplett ins Sölring übersetzt.
    Vorteil: Der Artikel ist sofort als Mooring oder Sölring erkennbar. Navigation zum Parallelartikel ist bequem.
    Nachteil: Nur der Erstartikel (Ween) kann mit Interwikilinks verknüpft werden. ("Es kann nur einen geben!") Der Zweitartikel muss vor unbedachten Verlinkungen geschützt werden.

--Murma174 12:23, 30. aug. 2010 (CEST)