Wladimir Leenin

Tekst üüb Fering

Wladimir Leenin (1920)

Leenin, Wladimir Leenin of Wladimir Iljitsch Leenin (üüb Rüs: Ле́нин Lénin, Влади́мир Ле́нин Vladímir Lénin of Влади́мир Ильи́ч Ле́нин Vladímir Il'íč Lénin; bäären Wladimir Iljitsch Uljanow, üüb Rüs: Влади́мир Ильи́ч Улья́нов Vladímir Il’íč Ul’jánov; * 10.^jul./ 22. April 1870^greg. uun Simbirsk, Simbirsk Guwernement; † 21. Janewoore 1924 uun Gorki bi Moskau), wiar en rüs komunistisk poliitiker an rewolutsioneer an uk marxistisk theoreetiker, föörmaan faan det Bolschewiki-Partei (lääder det Komunistisk Partei faan Rüslun) faan 1912 tu 1924, föörmaan faan't regiaring faan det Rüs SFSR faan 1917 tu 1924, an faan't Sowjetunioon faan 1922 tu 1924, diarfaan hi a begrünjiger wiar.

Wladimir Uljanow san aatj wiar Ilja Nikolajewitsch Uljanow (1831-1886), diar matemaatik- an füüsikskuulmääster wiar. Sin mam wiar Maria Aleksandrowna Blank (1835-1916), diar faan tjiisk ufkemst wiar. Efter san bruler, Aleksander Uljanow (1866-1887), auer ein ploonet atentaat üüb de rüs keiser henrachtet wurden wiar, slood ham hi tu dön marxistisk sosiaaldemokraaten uun an lewet för't onergrünjwerk för en komunistisk rewolutsion uun Rüslun. Muarsis moost hi iin uun't eksiil ütjwaanre, det miast tidj uun't Sweits. Hi lai 1903 en aanj frakschuun uun det sosiaaldemokraatisk werkerpartei faan Rüslun, a bolschewiken, grünj, wat lääder det kommunistisk partei faan Rüslun wurd.

Efter't monarchii in Rüslun Marts 1917 uun en rewolutschuun störtet wurden wiar an det nei regiaring uun't bedialigung uun de Iarst Wäältkrich feesthual wul, greeb a bolschwiken oner Leenin sin feering Oktuuber 1917 uun en naist rewolutschuun at meecht. At wiar do en bürgerkrich. Uun 1922, henjin a aanj faan a krich, lai a bolschewiken at Unioon faan dön Sosiaalistisk Sowjetrepubliiken grünj.

Luke uk diar

• Hoodmaaner faan't Sowjetunioon: Wladimir Leenin (1917-1922), Joosef Staalin (1922-1953), Georgi Malenkow (1953), Nikita Chruschtschow (1953-1964), Leonid Breschnjew (1964-1982), Juri Andropow (1982-1984), Konstantin Tschernjenko (1984-1985), Michail Gorbatschow (1985-1991)
• Leo Trotski