Xhosa (Spriik)

Faan Wikipedia
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Foehr.svg Tekst üüb Fering


Det Xhosa Spriik (üüb Xhosa: isiXhosa) as en spriik, wat tu det Nguni skööl faan a Bantuspriiken hiart. Det as at spriik faan a Xhosa an ian faan dön elwen amtelk spriiken faan Süüdaafrika. At spriik wurt faan 8.154.257 lidj üüs mamenspriik, fööraal uun det Uastkap Prowins, snaaket (2011)[1]. Det maaget det tu't spriik mä dön naistgratst taal faan mamenspreegern uun Süüdaafrika efter Zulu (wat 11.587.374 spreegern hee[2]). Amanbi 11 miljuunen lidj brük Xhosa üüs naistspriik.

Gramatiik[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Det Xhosa Spriik, üüs öler bantuspriiken, hee klasen faan prefiksen. En mensk, wat tu det Xhosa folk hiart as umXhosa (en wurd, wat tu de iarst klas hiart). At muartaal diarfaan as amaXhosa (en wurd, wat tu de seekst klas hiart). At spriik faan a Xhosa as isiXhosa (7. klas).

Klas Iantaal Muartaal Bispal
1/2 um- aba-, abe- umntu
(muartaal: abantu) mensk
1a/2a u- oo- umama
(muartaal: oomama) mam
3/4 um- imi- umthi
(muartaal: imithi) buum
5/6 i-, ili- ama-, ame- ijelo
(muartaal: amajelo) kwel
7/8 is(i)- iz(i)- isonka
(muartaal izonka) bruad
9/10 iN- iiN-, iziN- ingonyama
(muartaal iingonyama) lööw
11/10 u-, ulu-, ulw-, ul- iiN-, iziN- ubalo
(muartaal iimbalo) folksteeling
14 ubu-, ub-, uty- ubuhle smokhaid
15 uku- ukuhleka gekaakel
17 uku- ukwindla harewst

Kwelen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. Statistics South Africa (2011), Census 2011: Census in Brief, s. 26
  2. Statistics South Africa (2011), Census 2011: Census in Brief, s. 26

Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]