Antiigua an Barbuuda/fe

Antiigua an Barbuuda

Antiigua an Barbuuda/fe uun öler spriikwiisen

Sölring  Öömrang  Fering  Halunder  Halifreesk  Mooring  Wiringhiirder  Karhiirder  Gooshiirder

Tekst üüb Fering

Antiigua an Barbuuda uun a Kariibik

Flag faan Antiigua an Barbuuda

Antiigua an Barbuda (üüb Ingels: Antigua and Barbuda) as en lun an en skööl faan eilunen uun a Kariibik. Det leit uun a uast faan't sia. Tu a nuurdwaast leit Anguilla, tu a süüdwaast Saint Kitts an Nevis, tu a süüd Montserrat an tu a süüduast Guadeloupe. Det hee 85.567 lidj (2011). At hoodsteed faan't lun as Saint John's.

Geografii

Antiigua an Barbuuda bestäänt ütj dön trii eilunen Antiigua, Barbuuda an Redonda, tup mä öler letj eilunen. Det as det fjuardgratst faan dön lunen uun det Letj Antilen. At lun as fiiwsis grater üüs at eilun Feer.

De huuchst ponkt uun't lun as Boggy Peak (402 m), wat uun a süüdwaast faan't eilun Antiigua stäänt.

• 

  Antiigua

• 

  Barbuuda

• 

  Redonda

• 

  Boggy Peak

Steeden

Antiigua an Barbuuda/fe (Antigua und Barbuda) Saint John's Saint John's All Saints All Saints Piggotts Piggotts

Koord faan Antiigua an Barbuuda

Dön fjauer gratst steeden uun't lun san:

• Saint John's
• All Saints
• Piggotts
• Liberta

Kliima

Saint John’s
Kliimadiagram
J F M A M J J A S O N D     81   29 21     53   29 22     53   29 22     81   30 23     104   30 24     99   31 25     117   31 24     125   31 24     155   31 24     147   31 24     150   30 23     99   29 22 Tempratuur uun °C,  Rin of snä uun mm Efter: wetterkontor.de

Temperatüür an Rin uun Saint John's, Antiigua an Barbuuda Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det Max. Temp. (°C) 28,5 28,8 29,2 29,9 30,2 31,2 31,1 31,4 31,3 31,1 30,2 29,1 Ø 30,2 Min. Temp. (°C) 21,4 21,5 21,7 22,7 23,7 24,5 24,3 24,4 24,1 23,8 22,9 22,1 Ø 23,1 Rin of snä (mm) 81 53 53 81 104 99 117 125 155 147 150 99 Σ 1.264 Stünjen sanskiin (h/d) 6,9 7,4 7,5 7,7 7,2 7,2 7,2 7,6 6,8 6,7 6,5 6,8 Ø 7,1 Rindaar (d) 15 12 11 10 11 12 15 15 15 16 14 16 Σ 162 Weedertempratuur (°C) 26 25 26 26 27 27 28 28 28 28 27 27 Ø 26,9 Focht uun a loft (%) 77 72 70 73 73 76 77 77 79 81 84 80 Ø 76,6 T e m p e r a t u r 28,5 21,4 28,8 21,5 29,2 21,7 29,9 22,7 30,2 23,7 31,2 24,5 31,1 24,3 31,4 24,4 31,3 24,1 31,1 23,8 30,2 22,9 29,1 22,1 Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det R i n . . o f . . s n ä 81 53 53 81 104 99 117 125 155 147 150 99   Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det Efter: wetterkontor.de

Iindialing faan Ferwalting

Antiigua an Barbuuda hee seeks sarkspalen (üüb Ingels: Parishes, iantaal Parish) an tau ufhingig gebiiten (üüb Ingels: Dependencies; Barbuuda an Redonda):

#	Sarkspal	Grate (km²)	Lidj (2011)	Koord
1	St. George	23,9	8055
2	St. John	73,8	51.737
3	St. Mary	59	7341
4	St. Paul	47,9	8128
5	St. Peter	33	5325
6	St. Philip	44	3347

Histoore

Antiigua an Barbuuda wiar en britisk kolonii. Det wiar faan 1958 tu 1962 dial faan det Waastindisk Föderatschuun. At lun wurd de 1. Nofember 1981 suwereen.

Politiik

Antiigua an Barbuuda as en konstituschunel monarchii. Det as sant de 1. Nofember 1981 lasmaat faan det Commonwealth of Nations.

Kwelen

Lunen uun Nuurd-Ameerika

Antiigua an Barbuuda | Bahaamas | Barbaados | Belize | Costa Rica | Domiinika | Dominikaans Republiik | El Salwadoor |
Ferianigt Stooten faan Ameerika | Grenaada | Guatemaala | Haiti | Honduuras | Jamaika | Kanada | Kuuba | Meksiko |  Nikaraagua |
Panama | Saint Kitts an Nevis | Saint Lucia | Saint Vincent an a Grenadiinen | Trinidad an Tobaago