Audi

Faan Wikipedia
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Sylt2.png Söl'ring


48.78332811.418035
Audi AG

Logo
Rochtsforem Aktienselskep
ISIN DE0006757008
Grünjliar 16. Juli 1909 ön Zwickau (Audi)
29. Juni 1932 ön Chemnitz (Auto Union)
3. September 1949 in Ingolstadt (Nii grünjlair)
10. März 1969 ön Neckarsulm (Fusioon me NSU)
Hüüsing Ingolstadt, Dütsklön'Dütsklön' Dütsklön'
Fööringskontoor
  • Markus Duesmann
    (Fuarseeter fan di Fuarstant)
    Arno Antlitz
    Dirk Große-Loheide
    Peter Kössler
    Sabine Maaßen
    Hans-Joachim Rothenpieler
    Hildegard Wortmann
  • Herbert Diess
    (Fuarseeter fan di Selskepsreer)
Aarberers

90.640

Jil / Jaar 55,68 Mrd. Euro (2019)
Branche Autofirma
Weebsir www.audi.de
Stand: 1. April 2020

Sent 1985 es di Sentraali fan Audi ön Ingolstadt
Werk Neckarsulm. Bit 1985 seet jir di Sentraali fan Audi.

Di Audi AG set ön Ingolstadt (Bayern) en es en dütsk Autofirma. Sent dit Jen fan di 1960er Jaaren jert Audi tö di VW-Konsern. Sent di 2000er Jaaren sair em uk Preemium-Autofirma tö Audi.

Noom[Bewerke | Kweltekst bewerke]

August Horch her di Rochten ön sin Noom tö di Horch & Cie. Motorwagenwerke Zwickau dönen en wiar höm me des ek muar iinig. Sa ging hi diarfan of en wil salev Autos bech. Üs Noom waar di Imperativ fan "hiir", üp latiinsk "audire", hurfan di Imperativ "audi!" ("Nü hiir dach!") jit ütsaacht.

[Bewerke | Kweltekst bewerke]

1928 her di Zschopauer Motorenwerke J. S. Rasmussen AG, me sin Marki DKW di Rochten ön di Noom "Audi Werke Zwickau" koopet. Al 1932 kām di Firma Horch en Audi weđer töhop. Me Wanderer, DKW en Horch en di Audi waar di Auto-Union maaket, wat aur di fjuur Ringi weeget waar.

Di Auto Union waar eeđer di taust Wārelkrich liquidiaret.

Eeđer di Krich[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Di Auto Union becht fuaral iinfachi Wainer me Tautakt-Maskiinen öner di Marki DKW. Des wiar ön di 60er Jaaren ek muar rocht tö forkoopin, en Audi her en "Fjuurtakt-Mereldrok-Motor" üttaacht.
Em wil dit "Nii" hol komunitsiari, en sa waar di Marki anert. Eeđer di DKW F102 kām sa di Audi F103. Des löp bit 1972, üs di Audi 80 ütkām, wat leeterhen uk tö en gur Diil di jest VW Passat waar.

Inovatsjoonen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Des sen Bispölen, fuar wat Audi senerlig bikeent uuren es.

  • Ombi 1965 di Mereldrok-Motor kür me mener Bensiin muar Kraft haa üs em dit keenti. Di Köölweeterkraislaap waar uk forbeetert, en di Köölerventilaator löp bi des Maskiinen üs Jest ek muar altert me, di löp aur en Thermoskrekeler (spaaret Motorkraft). Des Foraneringen haa ön di soowentiger Jaaren fuaral uk VW holpen, weđer üp di Fet tö kum.
  • Ombi 1973 waar fan Audi en nii Fuaraks-Geometrii fuarstelt, di "Negatiiwi Lenkrollradius", hurfan di Wain bi't Bremsin uk lik üt lapt, wan lefts en rochts di Straat forskelig gleer es.
  • Di "Quattro"-Öndreft (Ombi 1980) her en "Viscokupplung" iin ön di Kardanwialter, wat diareeđer di Kraft tö di Fuar- of Achterweelen dēr üs dit nöörig wiar. - Bi VW jaav dit sawat uk nüs "syncro"-Öndreft.
  • "Procon-Ten" (Ombi 1985) wiar en Systeem fuar di Seekerhair. Aur iirsern Wiiren waar dit Stjüürweel fan di Köörer wechtain, wan di Maskiin naa achtern skööwen waar.
  • Me di jest fol forsinket Audi 100 waar 1988 en gurt Stööp tö beeteri Wainer dön, wat leenger fuarhöl.

Elektrowainer[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Al leenger becht Audi Hybridwainer, hur em me en litj Baterii ombi 60 km elektrisk köör ken.
Sent 2019 es me di Audi e-tron di jest Wain önerwai, wat en Elektroauto es.

Di swaari "Quattro"-Technik es diarme ek muar nöörig, aurdat em iinfach ön Fuar- en Achteraks Elektromaskiinen iinbecht, wat aur en Elektroonik railet uur.

Luki uk jir[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Commons Commons: Audi – Saamling fan Skelter en Videos

Wiktfavicon en.svg Wiktionary Audi (Dütsk)

Futnooten[Bewerke | Kweltekst bewerke]