Brööktaal

Faan Wikipedia
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Trii sjuarden faan en tort san en bröökdial
Brööktaal mä sjiisk betiaknangen

En brööktaal betiakent en uundial faan en taal. Oner en bröökstreg stäänt di dialer faan det taal, an auer en bröökstreg stäänt det uuntaal, di tääler faan a uundialen.

Slacher[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  • Algemian bröök: Tääler an dialer san hial taalen, t.b.
  • Echt bröök: Di bröök as letjer üs ian; di tääler as letjer üs di dialer, t.b.
  • Ünecht bröök: Di bröök as grater üs ian, di tääler as grater üs di dialer, t.b.
  • Misket bröök: En ünechten bröök koon üs misket bröök skrewen wurd, t.b.
=
  • Stambröök: Bröök mä di tääler 1, t.b.
, ,

Arke bröök koon üs desimaalbröök skrewen wurd, t.b.

=  ; =

Aal a brööktaalen tuup san det mengde faan a ratjunaal taalen.

Reegenreegeln[Bewerke | Kweltekst bewerke]

At tuuptäälen faan brööktaalen as mögelk, wan jo disalew dialer haa:

Wan jo ei disalew dialer haa, skel a brööktaalen iarst ütjwidjet wurd:

At uftjien gongt üüb disalew oort an wiis:

At moolnemen as temelk ianfach:

Bit dialen skal mä di kiarwäärs moolnimen wurd:

Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Commons Commonskategorii: Ratjunaal taalen – Saamlang faan bilen of filmer