Brööktaal
Erscheinungsbild
Tekst üüb Öömrang |
En brööktaal betiakent en uundial faan en taal. Oner en bröökstreg stäänt di dialer faan det taal, an auer en bröökstreg stäänt det uuntaal, di tääler faan a uundialen.
Slacher
[Bewerke | Kweltekst bewerke]- Algemian bröök: Tääler an dialer san hial taalen, t.b.
- Echt bröök: Di bröök as letjer üs ian; di tääler as letjer üs di dialer, t.b.
- Ünecht bröök: Di bröök as grater üs ian, di tääler as grater üs di dialer, t.b.
- Misket bröök: En ünechten bröök koon üs misket bröök skrewen wurd, t.b.
- =
- Stambröök: Bröök mä di tääler 1, t.b.
- , ,
Arke bröök koon üs desimaalbröök skrewen wurd, t.b.
- = ; =
Aal a brööktaalen tuup san det mengde faan a ratsionaal taalen.
Reegenreegeln
[Bewerke | Kweltekst bewerke]At tuuptäälen faan brööktaalen as mögelk, wan jo disalew dialer haa:
Wan jo ei disalew dialer haa, skel a brööktaalen iarst ütjwidjet wurd:
At uftjien gongt üüb disalew oort an wiis:
At moolnemen as temelk ianfach:
Bit dialen skal mä di kiarwäärs moolnimen wurd:
Luke uk diar
[Bewerke | Kweltekst bewerke] Commonskategorii: Ratsionaal taalen – Saamlang faan bilen of filmer