Buddhismus

Faan Wikipedia
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Foehr.svg Tekst üüb Fering


A Buddhismus as ian faan dön grat wäältreligioonen. Det wurd faan Siddhartha Gautama (563 f.Kr.-483 f.Kr.) uun a nuurd faan Inje grünlaanjen. Uun a jinsats tu a Hinduismus an dön abrahamiitisk religioonen betjocht ham gluuwsatser faan dön miast buddhistisk liaren üüb amfangrik filosoofisk-loogisk auerleiingen, hü det uk uun de schineesk Daoismus an Konfusianismus a faal as. Uk as a Buddhismus nian eebenbaringsreligioon, betjocht ham do ei üüb en götelk skraft an hee uk nian sentraal liarinstans, wat dogmen feestsaat; at beteekning Buddhismus hee en widj spektrum uun apdaagingsformen, wat faan filosoofisk liar auer kluasterweesen tu't folksfroomighaid ling.

At jaft trii hoodrachtingen faan Buddhismus: Hinayana („Letj faartjüch“), diarütj daaling at form faan a Theravada („Liar faan a Äälern“) bestäänt, Mahayana („Grat faartjüch“) an Vajrayana (uun a waast miast üüs Tibeetisk Buddhismus bekäänd).

A grünjlaagen faan Buddhismus san:

  • Dharma - at liar.
  • Dön fjauer eedel woorhaiden an de aachtfach stegelk.
  • Det ufhengig enstunen.
  • Karma - uursaag an wirking.
  • Samsara - a kreisluup faan't leewent.
  • Ei-salew an welergebuurt.
  • Bodhi - wreeken wurden.
  • Nirwaana - ütjgungen.
  • Meditatschuun an aachtsoomhaid.

En wichtig buddhistisk tekst, de Paali-Kaanon (of a Tipiṭaka) wurd uursprüngelk üüb Paali skrewen.