Cap Arcona (Skep, 1927)

Faan Wikipedia
Zur Navigation springen Zur Suche springen


Didiar artiikel ment di Damper fan 1927. Luki uk bi Kap Arkona (muardüüdag).
Sylt2.png Söl'ring


Cap Arcona
Cap Arcona 1.JPG
p1
Skapsdooten
Flag Weimarer RepublikDütsk Rik (Hanelsflag) Dütsk Rik
Skapstyp Pasajiirskep
Reederei Hamburg Süd
Werew Blohm & Voss, Hamborig
Baunumer 476
Staapelluup 14. Mai 1927
Uun siinst 29. Oktober 1927
Ufblewen Di 3. Mai 1945 öner Weeter skööten
Miaten an maanskap
Lengde
205,9 m (auer ales)
196,2 m (Lpp)
Breetje 25,8 m
Jipgung max. 8,7 m
Fermeedang 27.561 BRT
 
Maanskap 630 Man
Maskiin
Maskiin 2 Gitriebiturbiinen
Maskiinenkrääft 24.000 PS (17.652 kW)
Faard max. 21 kn
Skrüüw(en) 2
Kapasiteet
Tons dead weight 11.500 tdw
Pasajiiren 1.315
fan 1937: 850
54.0418310.86422


Di Cap Arcona weer en Luksusdamper en dit Flagskep fan di "Hamburg-Südamerika-Linie". Di Damper waar eeđer dit Kap Arkona üp dit Ailön Rügen nēmt. Dit Skep waar ön di 3. Mai 1945 öner Weeter skööten, fif Daagen leeter wiar di Taust Wārelkrich fuarbi. Di Bomben kām fan engelsk Fliigern, en diarfan kām di olermiist fan di ~ 4.600 Mensken ön Buurt om. Nai bi di Cap Arcona lair di Thielbek me 2.800 Mensken, en dānen kām fuar't Miist uk ek muar lewendig fan't Skep.

Sölringern ön di "Cap Arcona"[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Ön di Cap Arcona en ön üđer Skeepen wiar Insasen fan dit KZ Neuengamme. Diarmung wiar uk hok Sölringern, dānen fastnomen en wechslööten uuren wiar, aurdat ja bi di SPD wiar of üđers ek di "rocht" Meening her of dit uk sair haa.
Fuar hok fan des Mensken sen Snöfelstiiner forlair uuren. - Jir giar dit tö di Snöfelstiiner üp Söl.

Aur dit Skep[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Deeksbleer fan di Cap Arcona

Di Cap Arcona her höör jest Faart fan Hamborig naa Argentiinien ön di 19. November fan't Jaar 1927. Dit Skep wiar bikeent üs jen fan di dailkst Skeepen tö di Tir. Me höör Dampturbiinen wiar jü uk waker önerwai, sa kür ön 15 Daagen jü fan Hamborig naa Buenos Aires faar. Uk diarom waar dit Skep fuaral fuar Ütwanerers iinseet, man uk Luksusraisendi kām aaft me langs.

Dit Skep wiar fuaral ön di Liinie Hamborig–MadeiraRio de Janeiro-Buenos Aires önerwai. Fan Nowember 1927 bit August 1939 kām muar üs 200.000 Passajiiri me üp 91 Faarten, wat di Cap Arcona maaket heer. 1928 wiar di Luchtfaart-Pioniir Alberto Santos Dumont ön Buurt.
Di 25. August 1939 kãm di Cap Arcona öner dit Komando fan Komodoori Richard Niejahr töleest fan Buenos Aires töbeek naa Hamborig. Di salev Dai jert Niejahr aur forslööten Funk, dat di Taust Wārelkrich bigen skul.

Ön di Krich[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Fan 1940 ön waar di Cap Arcona üs en Helpskep fuar di Krichsmariini nomen en kām ek muar üt di Uastsee. Bi di U-Buat-Stöthaawen Gdynia (jerer uk Gdingen of Gotenhafen) waar jü üs en Uuniskep nütet. Tö des Tir waar diarön uk di Film Titanic maaket.[1] Di Film waar 1943 maaket, man ön Dütsklön waar di ek weeget. Tö dit Jen fan 1944 fing Johannes Gerdts dit Komando. Hi skul flücht Mensken fan Uastpreußen naa Weesten faar, en achterön wiar hi fuar di Mariini önerwai.
Gerdts braacht hömsalev man ön di 20. Februwaari fan 1945[2] üp Skep om, en da waar ön di 1. Marts Heinrich Bertram Komandöör. Hi maaket di 2. Evakuiaringfaart fan flücht Mensken üt di Uasterlönen. En trēr Faart kür ek maaket uur, aur di Cap Arcona wat me di Maskiin her.[3] Fan di 14. April 1945 ön lair dit Skep me Maskiinskaaren fuar Neustadt en kür ek faar.[4] Di Krichsmariini musterti dit Skep da üt en dēr dit tö di Gauleiter Karl Kaufmann ön Hamborig, aurdat di metjens „Reichskommissar für die Seeschiffahrt“ wiar. Di Manskep waar fan 250 üp 70 Seeliren dialseet.

Forseenking fan di Cap Arcona[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Jir es di Cap Arcona önergingen

Iinbuating fan KZ-Insasen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Aur di Briiten al tö hiir wiar, waar di KZ-Insasen fan't Konzentrationslager Neuengamme ön dit Jen fan di Aprilmuun 1945 naa Lübeck braacht. Muar üs 9.000 Insasen waar fan diar üp Skeepen braacht.[5] Di 20. April 1945 kām ombi 4.000 Insasen bi di Lübecker Industriehaawen ön, en ja maast üp tau Skeepen gung, wat biiring önsteken wiar, di Thielbek en di Athen. Uk ön di Elmenhorst waar Insasen fuar en Tir braacht. Di 26. April kām jit 2.500 Häftlinge fan't KZ Neuengamme sa üs Mensken, dānen en Laaptoch aurlewet her, wat fan Todesmarsches vom KZ Fürstengrube en üđer sleesisk Laagern wechstjüüret uuren wiar. Ja maast üp di Cap Arcona gung. Koptain wiar jit Heinrich Bertram. Des sair wat töögen dit gurt Risiko en noom di Insasen bluat āp, dat hi salev ek duarskööten waar.[6] Di Cap Arcona her fuar en Tir bit tö 7.500 Insasen ön Buurt. Aur dit ring Iit en jit ringer Hygieeni sen diar lal masi Liren stürewen

Di 30. Aprilmuun fan 1945 waar di KZ-Insasen fan [Frankrik]] sa üs uk hok Belgier en Hollöningern fan di Skeepen nomen en me di „Wit Busi“ fan't sweedsk Ruar Krüts tö Dampern transportiaret, wat jam naa Trelleborg braacht.[7] En Diil fan di Insasen waar da jit üp üđer Skeepen braacht, en sa wiar tö di Bigening fan di Maimuun jit ombi 4.600 Insasen en 500 Seeliren, Flakmatroosen en Üppasers ön di Cap Arcona. Hur fuul dit wiar, uur forskelig biskrewen (Twesken 4.600 en 6.000 Mensken)[8][9][10][11][12] Ön di Cap Arcona en di Thielbek wiar ombi 100 Juuden, di Rest wiar fuaral KZ-Insasen fan üđershur (Politik, gurt Snüt esf.).[13]


Öngreepen en forseenket[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Di 3. Mai 1945 lair di Cap Arcona en di Deutschland iin ön di Lübecker Bucht twesken Neustadt en Scharbeutz. Di Deutschland waar me di jest Slach fan di 184. Squadron RAF öngreepen. 80 Man fan di Biseeting ging da of Skep. Ön di Deutschland wiar niin KZ-Insasen. Me di taust Slach fan di 197. Squadron waar di Deutschland töögen ombi 16:08 GMT öner Weeter skööten.[14]

Di Athen blev ön Neustadt iin ön di Mariinihaawen, di Thielbek braacht KZ-Insasen tö di Cap Arcona. Di Skeepen her niin senerlig Keenteeken, en em kür ön Buurt Waapen se. Diarom haa di Pilooten fan di Militeer-Flugplaats Plantlünne/Wesel[15] meent, dat diar dütsk Trupen fan Soldaaten önerwai wiar. Di gurt Slach fan 200 Fliigern fan di Royal Air Force ging töögen maning Skeepen, wat ön di Buchten fan Kiil en Lübeck lair. Em taacht, dat di Dütsken aur di Uastsee ütknip wil. Bi des Slachen waar 23 Skeepen öner Weeter skööten, en 115 Skeepen ging önsteken, man kür jit swum.[16]

Di Cap Arcona es ön Brant skööten.

Di Cap Arcona waar me fjuur Slachen öngreepen ön ön Brant skööten. Di Öngreepen fan di 198. Squadron braacht Cap Arcona und Thielbek töögem Aur'ner'm Klok trii üt di Giwalt fan di Manskep. Di Thielbek ging ombi kwart aur trii öner[17], di Cap Arcona kür höör bluat üp Sir lii. Dit Weeter wiar ek diip inoch, dat jü önergung kür.

Hur'ling di KZ-Insasen omkām[Bewerke | Kweltekst bewerke]

ombi 6.400 fan ombi 7.000 KZ-Insasen ön di Cap Arcona en di Thielbek sen forbronen, forsööpen of duarskööten uuren. Dit Weeter her des Dai bluat 8 °C, en sa kür di Insasen, dānen jaa al swak inoch wiar, ek muar aur tö't Lön swum. Hoken dach jit iin ön't Weeter wiar, di waar fan di Fliigers biskööten. Reting, diar help kür, kām fuul tö leet ön Gang. Di Insasen waar tö en ring Diil fan Buaten āpnomen, wat di Mariiniliren āpnem wil. Fan üđer Buaten uur eeđer jam skööten.

Des Forseenking jert töhop me des fan di Wilhelm Gustloff en di Goya (biiring uk 1945 ön di Uastsee) sa üs dit japānsk Transportskeepen fuar Soldaaten en fungen Liren Jun’yō Maru (5.620 Liiken), Toyama Maru (5.500 Liiken) und Ryusei Maru (4.998 Liiken) ön't Jaar 1944 tö di slimst Skepsforseenkingen.

Mensken, dānen aurlewet haa[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Jen fan hiilendal 400 Mensken, dānen lewendig fan di Skeepen kemen sen, jert uk Erwin Geschonneck, en des waar leeterhen tö en bikeent Spölster ön di DDR. Ernst Goldenbaum waar leeter Buernfunktsjoneer en Poliitiker ön di DDR. Di Komponist fan dit Moorsoldaaten-Leedji Rudi Goguel wiar diarbi, di tschechsk Komponist Emil František Burian, jüst sa üs uk Heinz Lord, Meföligster fan di Weđerstantsker Candidates of Humanity, en des waar 1960 Generaalsekreteer fan di Wārelsbund fan di Dochters. En Autor fan Będzin (Poolen), Sam Pivnik heer di Önergung fan di Cap Arcona aurlewet. Iin ön sin Bok Survivor - Auschwitz, The Death March and My Fight for Freedom fortelt hi fan dit, wat hi üp Skep bilewet heer, hur hi tö dit Jen fan di Duarlaaptoch fan't KZ Fürstengrube henkām.[18]

Wim J. Alosery waar fan di Neđerlönen tö twüngen Aarber naa Dütsklön braacht. Hi kür aur en Roop ön't Achterdek tö Weeter kum, wan di Fliigers kām. Fan diar kür hi uk en Retingsbuat fo en üp Lön kum sa üs iin ön en Soldaatenbarak forswinj, bit Ruu wiar. Achterön kür hi da tüs kum.[19][20] Jewginij Malychin (Ukraine) heer uk aurlewet.[21]

Bitö: Duarsjiten fan Stutthof-Insasen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Aaft uur sair dat di Mensken, dānen fan di cap Arcona of üđer Skeepen tö Strön swum kür, diar duarskööten waar. Dit stemet sa ek. Fan dit KZ Stutthof bi Danzig wiar uk Juuden en politisk Insasen sa üs uk Soldaaten fan Finlön wechbraacht uuren. Diarfuar her di SS Lastskeepen, hur ja me aur di Uastsee faart sen. Ja skul üp di Cap Arkona önerbraacht uur, man di wiar ja al fol.
Di SS-Liren ging da fan di Lastbuati, en des dref da tö Strön. Di Mensken ging miarnem di 3. Maiüp Strön en iin ön di Stat Neustadt, aurdat jaa Hunger her. Di Liren fan Neustadt fing en Skrek, en Liren fan Krichsmariini en Volkssturm kām diartö. Ja dref üs en "Sammelaktsjoon" di Liren fan di Skeepen töhop, en binai 300 fan jam waar duarskööten, uk Wüfhaurn en Jungen wiar diarmung. Hoken da jit aur wiar, di waar üp di Athen braacht, wat ön di Kai fan di Mariinihaawen fastmaaket wiar. Masi fan jam kām da om, üs di Jachtfliigers fan di Briiten kām.
Üs di briitisk Statkomandant fan dit Masaker jert, dēr hi Neustadt frii tö Plüneri. Dit skel uk sa wesen wiis, aurdat hi ek üđers wust, hur'ling hi wat tö iit fuar di Aurlewers fan Cap Arcona, Athen en di üđer Skeepen fo kür.

Fan di Mensken, dānen fan di skööten Skeepen kemen wiar, waar nemen duarskööten. Üs ja kām, da kām uk di Briiten, en da kür nönt muar pasiari.
Dit biskrewen Masaker wiar miarnem, jer dat di Jachtbombers kām en öngreep.[22]

Dit Löngirocht Lübeck heer dit Forskin töögen önbikeent aur dit Duarsjiten fan di Stutthof-Liren 2015 āphölen (Aktenteeken 702 Js 22512/84). Di Akten ging tö dit Lönsarchiiv Sleeswig-Holstiin ön Lübeck. Diarbenen sen Fraagen tö Liren twesken 1949 en 1986 fasthölen uuren.[23]

Luki uk jir[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Spiegel.de aur di Slach töögen di Cap Arcona (Sen ön di 25.08.2018) Me Fotostreek fan 17 Skeltern!

Futnooten[Bewerke | Kweltekst bewerke]



  1. Sebastian Rosenkötter: „Cap Arcona“: Gebaut für Reiche, Grab für KZ-Häftlinge. In: Lübecker Nachrichten vom 14. Mai 2017, S. 22.
  2. Wilhelm Lange: Cap Arcona. Neustadt Holstein 2014, S. 61.
  3. Wilhelm Lange: Cap Arcona. Neustadt Holstein 2014, S. 62
  4. Dokumentation der Gedenkstätten zum Unglück der Cap Arcona in: Gedenkstättenrundbrief 137, S. 3–13, abgerufen am 13. Mai 2013
  5. KZ-Gedenkstätte Neuengamme (Hrsg.): Ein KZ wird geräumt. Häftlinge zwischen Vernichtung und Befreiung. Bremen 2000, ISBN 3-86108-764-2, S. 55
  6. Gerhard Hoch: Von Auschwitz nach Holstein – Die jüdischen Häftlinge von Fürstengrube, Hamburg 1998. S. 111
  7. Borgan Suchowiak: Mai 1945: Die Tragödie der Häftlinge von Neuengamme. Reinbek/Hamburg 1985, ISBN 3-499-15537-0, S. 138
  8. Dudszus, Alfred; Köpcke, Alfred: Das große Buch der Schiffstypen. Lizenzausgabe von transpress, Berlin Auflage. Weltbild Verlag, Augsburg unknown language, ISBN 3-89350-831-7 (S. 68 (5100)).
  9. Völker, Thies: Lexikon berühmter Schiffe. Spektakuläre Abenteuer von der Arche Noah bis zur Titanic. Eichborn Verlag, Frankfurt am Main unknown language, ISBN 3-8218-1625-2 (S. 92 (4500)).
  10. Seiler, Otto J.: Kurs Südamerika. Verlag E.S. Mittler & Sohn, Hamburg, Berlin, Bonn unknown language, ISBN 3-8132-0523-1 (S. 67 (4600)).
  11. Rothe, Claus: Deutsche Ozean-Passagierschiffe. 1919 bis 1985. 1. Auflage. transpress Verlag, Berlin unknown language, ISBN 3-341-00805-5 (S. 107 (6000)).
  12. Witthöft, Hans Jürgen: Die Deutsche Handelsflotte 1939 - 1945. Band 2: Handelsschiffe, Blockadebrecher, Hilfskriegsschiffe. Muster-Schmidt Verlagsgesellschaft, Göttingen unknown language (S. 203 (5000)).
  13. Wilhelm Lange: Mythos und Wirklichkeit. In: Schiff und Zeit/Panorama maritim, Nr. 52, Herbst 2000, S. 30.
  14. Wilhelm Lange: Mythos und Wirklichkeit. In: Schiff und Zeit/Panorama maritim, Nr. 52, Herbst 2000, S. 28.
  15. Der Einsatzhafen Plantlünne - Relikte.com ("nicht-kommerzielles Internetangebot... über die Militärgeschichte im Gebiet von Niedersachsen und Bremen")
  16. Detlef Garbe: 'Cap-Arcona'-Gedenken. In: KZ-Gedenkstätte Neuengamme (Hrsg.): Hilfe oder Handel? Rettungsbemühungen für NS-Verfolgte. Bremen 2007, ISBN 978-3-86108-874-5, S. 169
  17. Wilhelm Lange: Mythos und Wirklichkeit. In: Schiff und Zeit/Panorama maritim, Nr. 52, Herbst 2000, S. 28.
  18. www.sampivnik.org
  19. Zeitzeuge erinnert sich an Cap-Arcona-Tragödie. In: Lübecker Nachrichten vom 4. Mai 2013, S. 15.
  20. (nl) Wim Alosery
  21. 70. Jahrestag der Cap-Arcona-Katastrophe. In: Der Reporter vom 29. April 2015, S. 6.
  22. Wilhelm Lange: Cap Arcona. Eutin 1988, S. 82 ff
  23. Sebastian Rosenkötter: Mord an 208 Juden in Neustadt bleibt ungesühnt. In: Lübecker Nachrichten, 3. Mai 2018, S. 15.