Euro

Faan Wikipedia
(Widjerfeerd faan EURO)
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Euro

Jilskiiner an jilstaken

Stoot: asmootstooten:
  1. AndoraAndora Andora
  2. BelgienBelgien Belgien
  3. EestlunEestlun Eestlun
  4. FinlunFinlun Finlun
  5. FrankrikFrankrik Frankrik
  6. GriichenlunGriichenlun Griichenlun
  7. IrlunIrlun Irlun
  8. ItaalienItaalien Itaalien
  9. KosovoKosovo Kosovo¹
  10. KroatienKroatien Kroatien
  11. LetlunLetlun Letlun
  12. LitauenLitauen Litauen
  13. LuksemboragLuksemborag Luksemborag
  14. MaltaMalta Malta
  15. MonakoMonako Monako²
  16. MonteneegroMonteneegro Monteneegro¹
  17. NeederlunenNeederlunen Neederlunen
  18. PortugalPortugal Portugal
  19. San MarinoSan Marino San Marino²
  20. SjiisklunSjiisklun Sjiisklun
  21. SlowakeiSlowakei Slowakei
  22. SloweenienSloweenien Sloweenien
  23. SpoonienSpoonien Spoonien
  24. UasterrikUasterrik Uasterrik
  25. WatikaanstäädWatikaanstääd Watikaanstääd²
  26. ZypernZypern Zypern

¹ „pasiif“ Eurobrükern
² Eurobrükern mä aanj Euro-jilstaken

Iindialang: 100 Cent
ISO-4217-Code: EUR
Ufkörtang:
Wakselkurs:
(31. Janewoore 2023)

1 EUR = 1,0032 CHF
(SNB-Onergrens 1,20 apheewen)
1 CHF = 0,9968 EUR

1 EUR = 0,88073 GBP
1 EUR = 141,27 JPY
1 EUR = 1,0833 USD

Di Euro (tiaken: €; code: EUR) as sant di 01. Janewoore 2002 det amtelk münt faan a Eurozone: Det san uuntesken 20 faan jo 27 lasmootstooten faan't Europeesk Union (stant: 2023).

Lasmootstooten[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Eurozone 2023

Belgien, Estlun, Finlun, Frankrik, Griichenlun, Irlun, Itaalien, Kroatien, Letlun, Litauen, Luksemborag, Malta, a Neederlunen, Portugal, Sjiisklun, a Slowakei, Sloweenien, Spoonien, Uastenrik an Zypern.
Andorra, Monaco, San Marino an Watikaanstääd.

Kosovo an Montenegro brük di Euro pasiif. Det ment, jodiar lunen brük ofisiel di Euro, san oober ei lasmoot faan a EU.

Denemark hää en münt mä en fäästen wakselkurs jinauer di Euro.

Jilstaken an skiiner[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Ään Euro as apdiald tu 100 Cent. Diar san jilstaken mä 1, 2, 5, 10, 20 an 50 Cent an mä 1 of 2 Euro. Jilskiiner jaft at mä 5, 10, 20, 50, 100, 200 än 500 Euro. A jilstaken haa en koord mä Waasteuroopa üüb a föörsidj, bääftüüb hää arke lun sin aanj bil.

Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Commons Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Euro