Euro

Euro uun ööder spriakwiisen

Sölring Öömrang Fering Halunder Halifreesk Mooring Wiringhiirder Karhiirder Gooshiirder

Euro

Stoot:	asmootstooten: Andora Andora Belgien Belgien Eestlun Eestlun Finlun Finlun Frankrik Frankrik Griichenlun Griichenlun Irlun Irlun Itaalien Itaalien Kosovo Kosovo¹ Kroatien Kroatien Letlun Letlun Litauen Litauen Luksemborag Luksemborag Malta Malta Monako Monako² Monteneegro Monteneegro¹ Neederlunen Neederlunen Portugal Portugal San Marino San Marino² Sjiisklun Sjiisklun Slowakei Slowakei Sloweenien Sloweenien Spoonien Spoonien Uasterrik Uasterrik Watikaanstääd Watikaanstääd² Zypern Zypern ¹ „pasiif“ Eurobrükern ² Eurobrükern mä aanj Euro-jilstaken
Iindialang:	100 Cent
ISO-4217-Code:	EUR
Ufkörtang:	€
Wakselkurs: (31. Janewoore 2023)	1 EUR = 1,0032 CHF (SNB-Onergrens 1,20 apheewen) 1 CHF = 0,9968 EUR 1 EUR = 0,88073 GBP 1 EUR = 141,27 JPY 1 EUR = 1,0833 USD

Di Euro (tiaken: €; code: EUR) as sant di 01. Janewoore 2002 det amtelk münt faan a Eurozone: Det san uuntesken 20 faan jo 27 lasmootstooten faan't Europeesk Union (stant: 2023).

Lasmootstooten[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Eurozone 2023

Belgien, Estlun, Finlun, Frankrik, Griichenlun, Irlun, Itaalien, Kroatien, Letlun, Litauen, Luksemborag, Malta, a Neederlunen, Portugal, Sjiisklun, a Slowakei, Sloweenien, Spoonien, Uastenrik an Zypern.
Andorra, Monaco, San Marino an Watikaanstääd.

Kosovo an Montenegro brük di Euro pasiif. Det ment, jodiar lunen brük ofisiel di Euro, san oober ei lasmoot faan a EU.

Denemark hää en münt mä en fäästen wakselkurs jinauer di Euro.

Jilstaken an skiiner[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Ään Euro as apdiald tu 100 Cent. Diar san jilstaken mä 1, 2, 5, 10, 20 an 50 Cent an mä 1 of 2 Euro. Jilskiiner jaft at mä 5, 10, 20, 50, 100, 200 än 500 Euro. A jilstaken haa en koord mä Waasteuroopa üüb a föörsidj, bääftüüb hää arke lun sin aanj bil.

Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Jil
Euro (ingelsk) (sjiisk)

Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Euro

Münten üüb a welt