Zum Inhalt springen

Letlun

Ferwisangen bewerke
Faan Wikipedia
Tekst üüb Fering
Letlun uun Euroopa
Flag faan Letlun

Letlun, amtelk Republiik faan Letlun (üüb Letisk: Latvija [ˈlatvija] an Latvijas Republika) as en lun uun nuurduast faan Europa. Uun a nuurd leit Eestlun, uun a uast Ruslun, uun a süüduast Witjruslun, uun a süüd Liitauen an uun a waast at Uastsia. At lun hee 1.893.223 lidj[1]. At hoodsteed faan't lun as Riga.

Geografii

[Bewerke | Kweltekst bewerke]
Koord faan Letlun
10 republiik steeden an 36 gemeenden sant 2021.

Steeden

[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Dön tjiin gratst steeden an uk republiik steeden (republikas pilsētas) uun't lun san:

# Steed Lidj (2019)[2]
1 Riga 632.614
2 Daugavpils 82.604
3 Liepāja 68.945
4 Jelgava 55.972
5 Jūrmala 49.325
6 Ventspils 34.377
7 Rēzekne 27.820
8 Ogre 23.232
9 Valmiera 23.125
10 Jēkabpils 22.076

Indialing faan Ferwalting

[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Letlun hee seeks statistisk regiuunen (wat ei indialing faan ferwalting san), an sant 2021 tjiin republiik steeden an 35 gemeenden.

Statistisk Regiuunen
Regiuun Grate (km²) Lidj (2011)
1 Kurzeme (Kuurlun) 13.596 270.498
2 Latgale (Lettgallen) 14.550 304.032
3 Pierīga (Trinjam Riga) 10.133 371.431
4 Rīga (Riga) 304 658.640
5 Vidzeme (Livlun) 15.246 211.309
6 Zemgale (Semgallen) 10.733 254.461

Dön 35 gemeenden san:

Gemeend Lidj (2025)[3]
1 Ādaži 23.603
2 Aizkraukle 28.238
3 Alūksne 13.154
4 Augšdaugava 24.041
5 Balvi 17.531
6 Bauska 40.488
7 Cēsis 41.320
8 Dienvidkurzeme 32.820
9 Dobele 27.508
10 Gulbene 18.497
11 Jēkabpils 38.833
12 Jelgava 32.005
13 Ķekava 31.271
14 Krāslava 19.505
15 Kuldīga 26.666
16 Limbaži 27.612
17 Līvāni 10.145
18 Ludza 20.166
19 Madona 29.898
20 Mārupe 37.346
21 Ogre 57.648
22 Olaine 20.669
23 Preiļi 15.535
24 Rēzekne 27.706
25 Ropaži 35.164
26 Salaspils 23.815
27 Saldus 26.629
28 Saulkrasti 9981
29 Sigulda 31.479
30 Smiltene 17.555
31 Talsi 34.797
32 Tukums 43.430
33 Valka 7645
34 Valmiera 50.647
35 Ventspils 10.295

Histoore

[Bewerke | Kweltekst bewerke]
Koord faan Liiflun, Kurlun an Eestlun twesken 1585 an 1710

Iar wiar at lun uun tau regiuunen onerdiald: Liiflun, wat a nuurduast faan't lun faan't nü (an uk at süüddial faan't Eestlun faan nü) hed an Kurlun, wat a süüdwaast faan't lun faan nü hed. Uun't 13. juarhunert wurd dön tau regiuunen faan de Swäärtbrelerorden, wat lääder dial faan de Tjiisk Orden üüs de Liifluns Orden wurd, uun föl kriiger nimen. 1561 wurd a orden sekularisiaret an Liiflun an Kurlun wurd dial faan Liitauen.

1621 wurd Liiflun (saner det süüduast dial, Letgalen, wat üüs det Inflanty Prowins tup mä Kurlun dial faan Poolen-Liitauen bleew) wurd dial faan Sweeden. Liiflun wurd 1721 dial faan det Rüs Keiserrik. Inflanty wurd uun det iarst dialing faan Poolen 1772 an Kurlun uun det traad dialing faan Poolen 1795 uk dialen faan det Rüs Keiserrik.

At lun wurd uun de Iarst Wäältkrich faan 1915 faan Tjiisklun besaat. Det süüddial faan Liiflun an Kurlun slood jo 1918 tup, am at Republiik Letlun wurden. A poliitiker Kārlis Ulmanis en wichtig persuun uun't politiik faan't republiik uun detheer tidj. 17. Jüüne 1940 wurd at lun faan't Sowjetunioon besaatet. Faan 1941 tu 1944-1945 wurd at lun faan Tjiisklun besaatet. Do wurd at lun üüs det Letisk SSR weler dial faan't Sowjetunioon. Letlun wurd 1991 weler suwereen.

Luke uk diar

[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Kwelen

[Bewerke | Kweltekst bewerke]
  1. ↑ Latvia: Administrative Division, citypopulation.de
  2. ↑ Latvia: Regions, Cities and Towns, citypopulation.de
  3. ↑ Latvia: Administrative Division, citypopulation.de
Faan „https://frr.wikipedia.org/w/index.php?title=Letlun&oldid=273966“