Zum Inhalt springen

Eerdtidjääler

Faan Wikipedia
Tekst üüb Öömrang
Äon Ära Süsteem ≈ Ääler (mya)
Phanerozoikum
Düür: 542 Ma
Känozoikum
Eerdneitdj
Düür: 65,5 Ma
Quartär 2,588–0
Neogen 23,03–2,588
Paläogen 65,5–23,03
Mesozoikum
Eerdmadelääler
Düür: 185,5 Ma
Kritj 145,5–65,5
Jura 199,6–145,5
Trias 251–199,6
Paläozoikum
Eerdualtidj
Düür: 291 Ma
Perm 299–251
Karbon 359,2–299
Devon 416–359,2
Silur 443,7–416
Ordovizium 488,3–443,7
Kambrium 542–488,3
Prä­kambrium Proterozoikum
Düür: 1.958 Ma
Neoproterozoikum
Leed
Proterozoikum
Düür: 458 Ma
Ediacarium 635–542
Cryogenium 850–635
Tonium 1.000–850
Mesoproterozoikum
Madel
Proterozoikum
Düür: 600 Ma
Stenium 1.200–1.000
Ectasium 1.400–1.200
Calymmium 1.600–1.400
Paläoproterozoikum
Ääder
Proterozoikum
Düür: 900 Ma
Statherium 1.800–1.600
Orosirium 2.050–1.800
Rhyacium 2.300–2.050
Siderium 2.500–2.300
Archaikum
Düür: 1.500 Ma
Neoarchaikum
Düür: 300 Ma
2.800–2.500
Mesoarchaikum
Düür: 400 Ma
3.200–2.800
Paläoarchaikum
Düür: 400 Ma
3.600–3.200
Eoarchaikum
Düür: 400 Ma
4.000–3.600
Hadaikum
Düür: 600 Ma
4.600–4.000

En eerdtidjääler as en tidjrüm uun't leewent faan a eerd. Hat skal sowat 4.600.000.000 (= 4,6 miljaarden) juar ual wees. Diar befaadet ham det geologii mä.

A eerdtidjäälern wurd uun grater an letjer ianhaiden apdiald:

  1. Äon, det jongst het Phanerozoikum, sant 541 ma
  2. Ära, det jongst het Känozoikum (of Eerdneitidj, sant 65,5 ma)
  3. Süsteem, det jongst het Quartär, sant 2,6 ma
  4. Seerie, det jongst het Holozän, sant 11.700 juaren (~ 9.700 f.Kr.)
  5. Kirew, det jongst het Subatlantikum (en kliimakirew, sant 450 f.Kr.)

Histoore faan a eerd

[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Luke uk diar

[Bewerke | Kweltekst bewerke]
Commons Commonskategorii: Eerdtidjäälern – Saamlang faan bilen of filmer