Holozän

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Süsteem Serie Kirew ≈ Ääler (mya)
Quartär Holozän Holozän 0,0117–0
Pleistozän Jongpleistozän
(Tarantium)
0,126–0,0117
Madelpleistozän
(Ionium)
0,781–0,126
Ualpleistozän
(Calabrium)
1,806–0,781
Gelasium 2,588–1,806
ääler ääler ääler ääler

At Holozän as det jongst kirew uun det jongst süsteem faan eerdtidjäälern Quartär. Det begant sowat uun't juar 11.700 f.Kr. an lingt bit daalang. En ööder wurd as Alluvium (=efteristidj). Det tidj föör't Holozän het Pleistozän of Diluvium (=istidj). Uun't Holozän ging at stiantidj tu aanj, am 5000 f.Kr. begand a minsken, üs iarst metal kööber tu ferwerkin.

Ferluup[Bewerke | kweltekst bewerke]

Holocene Temperature Variations German.png

Efter det leetst istidj begand det, warmer tu wurden an a minsken küd jo uun Nuurdeuroopa briad maage.

Serie Kliimakirew Polenrüm Tidjrüm
Holozän Subatlantikum X 450 f.Kr. bit daalang
IX
Subboreal VIII 3.710–450 f.Kr.
Atlantikum VII 7.270–3.710 f.Kr.
VI
Boreal V 8.690–7.270 f.Kr.
Präboreal IV 9.610–8.690 f.Kr.
Pleistozän
Jonger Dryastidj III 10.730–9.700 ± 99 f.Kr.
Doggerland.svg

So siig a Nuurdsia noch föör 10.000 juar ütj. Üs det is smolt, san grat dialen auerspeeld wurden. Uun't Atlantikum (7.270–3.710 f.Kr.) as di siapeegel am 120 m uunstegen.

Oober uk uun jonger tidj as't noch ans kuuler wurden. Uun a juaren tesken 1550 an 1850 lai det temperatuur man am en hualew graad liager, man det lingd, am dat flook lidj ferhongerd. A grat pest an di 30-juarag kriich ded hör dial tu det "letj istidj" diartu, dat föl minsken tu Ameerikoo ütjwaanerd.

Luke uk diar[Bewerke | kweltekst bewerke]