Erk-Uwe Schrahé

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Wikipedia-logo-v2-frr.svg Di Bidrach "Erk-Uwe Schrahé" staant eksklusiif ön di Nuurđfriisk Wikipedia!
Sylt2.png Söl'ring


"Töfriar wü sen!"
Erk-Uwe Schrahé ombi fjuur Weeken eeđer sin tachentigst Gibuursdai.

Leewent[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Erk-Uwe Carl Schrahé (* 16. Bārichtmuun[1] 1931 ön Ārichsem) heer Sölring liirt, wan hi al aur 50 Jaaren ual wiar.
Diarbi her hi sa fuul Früger, dat hi wat diarfuar dö wel, dat des Spraak āprocht hualen uur ken.
Wan hi en bet snaki kür, da wel hi uk skriif.
Di Bigening wiar Boker en Aarberen sa üs

  • "Deutsch-Söl'ring zum Söl'ring Uurterbok von Boy P. Möller"(Sölring Foriining, 1991)
  • "Hüs- en Straatennaamen" (Sölring Foriining, 1994)
  • Di Fjuur Evangelien (meaarbert), 2006[2]
  • Kalender, wat help skul, di Sölring Spraak tö liir.

Masi Energii en Aarber es iin ön dat "Sölring Uurterbok" (Uurterbokstair fan di Christian-Albrechts-Uniwersiteet, 2006) gingen. Söner des kür em deling (2011) gaar ek muar Sölring liir, aurdat et sa fuul mener snaket uur.

Iaringen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Dit es en senerk Iaring, aurdat di Skriiwers ek fan Söl kum, en dach üp Sölring skrewen haa.

  • Tö Iaren fan sin Tachentigst Gibursdai ön't Jaar 2011 uur sin Bok "Di Litji Prins" drukt.

Senerk es diaraur, dat et jit bluat üs Kopii fuarliit, wat me Skriifmaskiin skrewen es.
Hat maaket noch rocht fuul Aarber, dit digitaal törocht tö fo.

  • Ön di 9. Detsembermuun 2012[3] heer Schrahé di 49. C. P. Hansen - Pris fingen.

Maid aur di "Litj Prins" / Film[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Erk-Uwe Schrahé fortelt jir wat aur di "Litj Prins".

Help: Video giar ek?


Jir hok Bispölen aur di Aarber, wat höm Schrahé me sin Skriifmaskiin en en Kopiarer maaket heer.

Bruarwening[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Di Bruarwening fan Schrahé es fan di Tachentigerjaaren ön Postmaister wesen, hi her di Poststair ön Raantem.

Futnooten[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. Dit haa ik fan't Nuurđfriisk Instituut. Iin ön't Uurterbok staant, dat di August di Bārichtmuun es.
    Ön't Forteekinis fan di Bibelboker staant "16.08.31" üs Schrahé sin Gibursdai.
    Wunerk es diaraur man bluat, dat di September en uk di Oktoober ön't Uurterbok "Hārefstmuun" jit.
    Da skel wü jit luki, hur'ling wü dit üp di Reeg fo.
  2. Hat wiar ek üttöfinj, hoken dit ütdönen heer.
    Sa fuul es man dach klaar: Hat wiar en Töhopaarber, wat bi di Sölring Foriining biskrewen uur, en di deensk Pröst wiar mal bliir diaraur.
  3. Di 9. Detsembermuun es uk di Sterewidai fan C. P. Hansen.

Teksten[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Luki uk jir[Bewerke | Kweltekst bewerke]