Gewicht (füsiik)

Faan Wikipedia
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Det gewicht faan en materiool hinget faan sin mase an det grawitatjuun uf. Sodenang as gewicht en krääft, diar efter onern trakt. Uun't SI-süsteem woort det uun Newton (N) meeden.

Bestemang[Bewerke | Kweltekst bewerke]

At gewicht üüb a eerd bereegent ham ütj mase an faardferanerang üüb a eerd :

as amanbi .

Gewicht an mase[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Bit 1960 as det gewicht uun kilopond (kp) meeden wurden. Det wiar ianfach, auer 1 kg üüb a eerd genau 1 kp wäächt. Do as det üüb Newton amsteld wurden. Diarbi as 1 kp = 9,80665 N.

Det mase faan en materiool blaft likedenang, ianerlei huar det as. Oober det gewicht feranert ham, üüb a muun wäächt det föl maner an uun a leesag rüm wäächt det goor niks muar.

Bispal: En materiool faan 100 kg mase wäächt üüb a eerd amanbi 981 N (det san 100 kp), üüb a muun oober man 163 N. Det gewicht üüb a muun as do bluas noch so grat üs det gewicht faan ~16 kg üüb a eerd.