Hans Momsen/sö

Hans Momsen (* 23.10.1735 ön Faartoft, † 13.09.1811 ön Faartoft)

Di 23.10.1735 waar bi du Buer Momme Jensen ön Faartoft en Dreeng beren, diar di Noom Hans Mom(m)sen fing.

Leewent en Bruarwening[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Hans wiar di taust Seen fan Momme Jensen, en hi wiar en bet swak üp di Biin. Hi waar da aaftinoch "dåt hanerng" of "hennerling" neemt, wat sa fuul üs sneerig Mensk jit.
Jens saach hi en Stek Popiir, hurön sin Faađer wat bireeknet en teeknet her, en hi fraageti des, hurom dit diari sa ütsaach. Da sair Momme Jensen: "Luki üp Bualkem eeđer ' Euklids 13 Elementi '. Niisgirig, üs Hans me sin 13 Jaaren wiar, fuan hi dit diari Bok uk bal, man hi kür dit ek gur lees. Dit Bok wiar fan sin Grootfaađer Jens Jakobsen, diar Skullmaister ön Holön' wesen wiar. Sa wiar dit Bok uk üp Holönsk skrewen Hans Momsen nem da en holönsk Biibel en liirti sa fuul Holönsk, dat hi di Euklid forstuun kür. Me 14 Jaaren her hi dit da ek bluat lesen, hi her dit uk sa fiir bigrepen, dat hi diarme aarberei kür.

Di Buererii wiar en bet swaar fuar Hans Momsen, en sa tooch hi 1853 naa Dithmarschen, hur hi aur di Somer üs Lönsformeter fuar Diksbechningen Aarber fo kür.
Ön di Hārefst ging hi töbeek naa Fāritoft en braacht gur Jil me tüs. Bal kür Hans Momsen uk itüüs Aarber üs Formeter fo, en 1787 waar hi uk jit Dikfoogt en stātlichi Lönsformeter.
Hans Momsen friiti leeterhen en Wüfhaur, diar 20 Jaaren jünger wiar üs hi. Sin Wüf kām uk dan en Hoftstair ön Fāritoft, en jat fing en Kraamlaaden en haa wat Jil bitö.

Aur di Somer wiar Hans Momsen me Buererii en Lönsformeting ön di Gang, en aur di Wunter set hi aaft me sin Bokern bi Staal en liir. Hi maaketi da uk Kööpersteeken en snetjeti Skelter fan Holt. Momsen taacht höm Sekstanten en Oktanten üt, en uk Kloken kür hi bech. Hi liirti, hur'ling hi Gleesen fuar sin Giraaten slip skul.
Bluat me sin Bokern liirti hi uk jit Spraaken, sa üs Franzk, Deensk, Engelsk en Latein. Bluat fan't Lees liirti hi wat fan Geogmetrii, Geografii, Histoorii, Algebra, Optik en Mechānik, aurdat dit alis me tö di Nawigatsjoon jert en brükt uur.

Aur di Wunter kām da uk Seeliren fan di Haligen tö Hans Momsen en wel wat liir. Diarfan sen hok düchtigi Koptaini of Dikfoogten uuren. Jen dirfan wiar Andreas Nissen, diar üs gurt Reekenmaister fan Lonham bikeent waar en Dikgrāf waar.
Di Dreeng fan di Pröst kür sagaar Matematikprofesor ön Kopenhaawen uur.

Hans set man fuar't Miist lefer iin ön sin Werkstair. Diar kür hi sin Bireekningen en Eksperimenti maaki en Saaken bech. Diar bi wair uk en Orgel fuar di Sērk me soks Register en 294 Floiten. Des waar man bluat en Jaar lung spölet. Hat leketi Momsen sagaar en bireekni di Baan fan en Komeet. Diarfan fing hi da uk jit en Noom üs Astronoom.

Hans Momsen blef man altert di iinfachi Gast me üülen Möts en ainweewelti Jak, uk, fan hooger Liren tö Bisjuk kām.
Jens wiar hi üp gurter Rais, da wiar hi naa Koopenhaawen nööriget. Hi waar da me Iaren bigröötet, man hi kür diar ek olterfuul Omgang finj. Fuar't Miist luketi hi eeđer di Uniwersiteets-Bibliotheek en dit Obserwatoorium.

Me sin Wüf fing hi 9 Jungen, hurfan jen Afkaat uur kür. Sin hiili Leewent uuneti Hans Momsen ön di Gabrielswarev ön Fāritoft, en diar es hi uk storewen.

Theodor Storm skel di Aart fan Hans Momsen fuar sin Figuur Hauke Haien iin ön di Romān Skimelruarer nomen haa. Jens uur hi uk biskrewen:

Ihr hörtet wohl schon, Herr, die Friesen rechnen gut, und habet auch wohl schon über unsern Hans Mommsen von Fahretoft reden hören,
der ein Bauer war und doch Bussolen und Seeuhren, Teleskopen und Orgeln machen konnte.
Theodor Storm|Der Schimmelreiter

Bit hentö deling es di Senwiiser ön di Sērk fan Fāritoft ön Gang.

Hans-Momsen-Pris[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Tu Iaren fan Hans Momsen uur ark Jaar di Hans Momsen-Kultuurpris fan di Krais Nuurđfriislön ütönen.

Luki uk jir[Bewerke | Kweltekst bewerke]