Hermann Schmidt

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Wikipedia-logo-v2-frr.svg Di Bidrach "Hermann Schmidt" staant eksklusiif ön di Nuurđfriisk Wikipedia!
Sylt2.png Söl'ring


Hermann Schmidt, * 10. Nowember (Töökmuun) 1901, † 3. Juuli (Fođermuun) 1979, wiar en Skuulmaister en Pleeger fan di Sölring Sprak, diar fan Brēderep kām.

Leewent[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Di jest freemer Spraak, diar Schmidt liir skul, wiar Dütsk. Sin Skuulmaister, Karl Petersen, her Früger diarön en snaki Söl'ring me di Jungen. Di naist Stööp fuar Hermann Schmidt wiar di Merelskkul. Hi wil hol tö See faar, man dit ging me sin Sünhair ek. Schmidt bislööt da en uur Skuulmaister. Hentö dit Jen fan di jest Wārelkrich kām hi iin ön en Präparandenskuul ön Töner. 1923 maast hi sin jest Proof üs Skuulmaister maaki. Di jest Jaaren heer Schmidt da üp Föör aarbert, bi di Merelskuul ön Wyk. Diar wiar Dr. Carl Gäde Fuarseter, en Schmidt meenti leeterhen, dat höm en sin jungi Koleegen fan des Fuarseter fuul tö Gaagen kām.
Üp Föör kām Hermann Schmidt en sin Koleegi Hans Runge üp di Taacht en maaki wat fuar dit Söl'ring Bleer, en diarfan waar di Bilaag "Fuar Söl'ring Lir". Hans Runge stürew man jer ön't Leewent, en Hermann Schmidt waar 1927 naa Söl, tö di Folksskuul ön Weesterlön' forseet. Bit 1958 bleev Schmidt Skuulmaister üp Söl, sa kām hi naa Tinem en waar leeterhen uk Fuarseter bi di Nuurđtērper-Skuul ön Woningstair.

Fuar Söl'ring Lir[Bewerke | Kweltekst bewerke]

"Nahrung für Leselust in nordfriesischer Sprache", en Niaring fuar di Lest ön't Leesen üp Nuurđfriisk Spraaken - sa her dit al Jap Peter Hansen taacht en āpskrewen, en fan des en fan des Aart en sii dit höl Hermann Schmidt aur di Maaten fuul.
Hi heer me Boy Peter Möller en Jens Emil Mungard töhopaarbert, en al 1927 braacht hi en Sölring Aurseeting fan Tialen üt, dānen C. P. Hansen fuaral üp Dütsk āpskrewen her. Des waar da fan di Söl'ring Foriining tö Popiir braacht.
"Fuar Söl'ring Lir" jaav dit fan 1926 bit 1939 en fan 1953 bit 1970. Schmidt braacht uk masi Dechtings fan Jens Mungard iin ön't Söl'ring Bleer.

Dit Uasterheerkböör Boovki[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Lündatei fan dit Dechting

Dit Uasterheerkböör Boovki (Hermann Schmidt)

1. Ön Weesterlön, ön Uasterheerk,
diar uunet jens Moi Nelken.
Dailk wiar's jüst ek, en tjuk ruar Nöös
höör Sjaken her diip Külken.
En dial üp Nöös lair en gurt Kröl.
üs her'r diar Röt slaien.
Höör Mür wiar gurt, di Uaren lüng,
Moi wiar aaft üt tö skraien.

2. Ön Weesterlön, ön Uasterheerk
diar lewet uk Haik Uuwen.
Her al gre Hiir, en Brel üp Nöös;
sin Snaater wiar ek luuwen.
En Fesker wiar hi, silt ön Heef,
fangt Skolen, Tung en Stiiner.
Sin Buat üs Baaktroch tiinet her,
dach her hi't jüst ek fiiner.

3. Moi Nelken wil höör hol bifrii,
Haik Uuwen wil't ek mener,
En jen gur Dai da kām tö Moi
ual Haik, di ārem Sener.
"Min lef gur Moi, Dü dailkst fan't Lön,
Min Pop, min hartlef Daatjen,
Min Wüf uurst Dü ön des Week jit!
Nü dö mi jest hok Taatjen!"

4. Moi Nelken, üđers rap üp Snüt,
höör bleev di Uurter stekin,
Dach ārig waar's, dit kür em se,
wust höör ek muar tö skekin:
"Dü Boovki Dü, fan Uasterheerk,
Dü Prüntjikiarel, Dü Driiwer,
Üp Stair lapst Dü üt of min Hüs!"
Sa rööp Nelk Moi fol Iiwer.

5. Haik Uuwen löp, aur Moi wiar stark,
me höör wiar ek tö spaasin.
en Haik, hi skrualet ek forwaar,
bigent uk ek tö raasin.
Hi smiilet jens, üs fiir inoch
hi wiar fan Moi höör Hüski:
"Hur kür ik bluat, wat wiar ik dum
tö feskin om sa'n Müski."

6. Moi Nelken hööpet Jaar om Jaar,
man di rocht Friier kām ek.
Höör Nöös waar blö, di Kröl waar wir,
en bal noom höör di Duar wech. -
Haik Uuwen silt jit Dai fuar Dai
tö Tung en Skolen feskin.
Sin Hart wiar frii, her jenmol noch
fan Leefdi en höör Weskin.

Video diartö Playlist üp Youtube, hur dit Dechting lapt.

Skriifaarber[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Hermann Schmidt skreev ek bluat Söl'ring Saaken, hi let uk Forklaaringen aur Geoografii, Histoorii en Folksweeten üp Dütsk prenti.

Hans Hoeg heer aur lung Jaaren me Hermann Schmidt aarbert, en sa kür hi di Saamling me fuar sin Bok "Ströntistel en Dünemruusen" me iinset.

Masi Bokern en Aarbern aur Söl' en di Söl'ring Spraak wiar söner sin gurt Saamling ek tö maaki wesen.

1961 heer Hermann Schmidt "Zur Geschichte des Syltringische Schrifttums" fuar di Friisk Reer skrewen, en aur des Aarber wiar hi mal mans.

Schmidt heer uk Uurterbokern en Bokern aur di Gramatik fan Söl'ring maaket.
Tö dit gurt Werk fan Skriiwerii hiir uk Aurseetingen fan Dechtings, diar aaft üp üđer friisk Müraarten skrewen wiar en uk di "Skimelrüter", di Schimmelreiter fan Theodor Storm.
Sin leest gurt Aarber wiar en Bok aur C. P. Hansen, C.P. Hansen, Chronist der Insel Sylt (1979).

Sin Formaak uk ön Grapen üp Söl'ring es al bi di Tialen eeđer C. P. Hansen sa üs uk bi Dechtings tö morkin, dānen hi salev al 1926 / 27 skreev. Sin Humoor ken Lest maaki en lees sin Dechtings, Leedjis en Proosa rocht döör en uk jens tau Lop.


Bibliografii[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Des Bok weeget di Fliit fan Hermann Schmidt.

Hermann Schmidt wiar aur di Maaten fliitig, en sa heer hi fuul skrewen.
1994 braacht dit Nordfriisk Instituut en Bibliografii fan sin Aarbern üt.

Diarbenen sen 765 Tiiteln tö finj, en diarom skel jir bluat di Theemen fuarstelt uur:

  • Boker, ütdönen Bokern, senerligi Prentingen (34 Aurskreften)
  • Artiikel fuar Bleeren üp Dütsk (181 Aurskreften)
  • Prosa üp Sölring (208 Aarbern, fuaral uk fuar't Bleer)
  • Dechtings, Leedjis en Spreekuurter üp Sölring (209 Aurskreften)
  • Aurseetingen üp Sölring (65 Aurseetingen fan Friisk Müraarten sa üs uk Dütsk en Engelsk)
  • Saamlingen (68 Aurskreften fan "Weđerreegeln" aur Fesknoomer bit Böörichten)

Iaringen[Bewerke | Kweltekst bewerke]


Literatuur[Bewerke | Kweltekst bewerke]

"Dachtangs" en Saamling fan Hark Martinen ön niigen Friisk Müraarten sa üs uk Söl'ring. Me Dechtings fan Liren sa üs Andreas Hübbe en Herrmann Schmidt.