Kööl

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


En stak kööl

Kööl (faan ualgermaans kula) as en suart of brün sedimentstian. Hör grünjlaag san ufstürwen plaanten. Muar üs 70% faan kööl as köölstoof. Gans rian kööl, diar tu 100% köölstoof häält, as graphit.

Kööl komt üüb arke kontinent föör. Hat komt miast faan a eerdtidjäälern Tertiär (-> brünkööl) an Karboon (-> stiankööl).

Kööl woort brükt üs energii tu ferbraanen. Det waremk woort uun a hüshual nadagt of uk uun grat uunlaagen, am elektrisk struum tu maagin.

Wurden[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Wan plaanten ufsterew, do ferrööde jo normoolerwiis. Wan diar oober ei nooch sürstoof bikomt, auer jo plaanten iinuun moder faal, do ferrööde jo ei, jo wurd tu türew. Nü sticht a siapeegel, an auer detdiar laag türew komt en laag faan sun an ööder sedimenten. Jo trak üüb di türew an sodenang trak jo uk di focht diar ütjmad, so woort türew tu brünkööl. Wan diar nü muar an muar sedimenten jo ufloogre, woort di druk leewen grater, an brünkööl woort tu stiankööl. Diaram as stiankööl uk föl widjer oner tu finjen üs brünkööl.

Ufbau[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Brünkööl leit ei jip oner a eerd, diaram woort iarst det eerd ufrümet, an do det brünkööl mä gewaltag bagern ufbürgen. Steedenwiis skel diarför saarpen an sogoor stääden ferswinj.

Stiankööl leit aalwat jiper oner a eerd. Am diar bitukemen, skal iarst en jip hool iinuun a eerd grobet wurd, an faan detdiar hool wurd gunger iinuun det stiankööl bööret. Det as en gefeerelk onernemen, an at komt leewen weder föör, dat jo hööl tuupbreeg, an a lidj, diar diar oner werke, amkem.

Bilen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Wan brünkööl ufbaud woort, skel saarpen an stääden ferswinj.
Wan brünkööl ufbaud woort, skel saarpen an stääden ferswinj.

Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Commons Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Kööl