Karboon (element)

Faan Wikipedia
(Widjerfeerd faan Köölstoof)
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Eegenskapen
Algemian
Nööm, Symbool, Numer Karboon, C, 6
Seerie Nianmetal
Skööl, Periode, Blook 14, 2, p
Klöör, Skak suart (Grafit)
klaar (Diamant)
güülbrün (Lonsdaleit)
CAS-Numer 7440-44-0
Uundial 0,087 %[1]
Atomaar [2]
Atoommase 12,011 (12,0096 – 12,0116)[3][4] u
Atoomraadius (bereegent) 70 (67) pm
Kovalent-Raadius 76 pm
Van der Waals-Raadius 170 pm
Elektroonen [He] 2s2 2p2
Energii 4,81 eV
1. Ionisiarang 1086,5 kJ/mol
2. Ionisiarang 2352,6 kJ/mol
3. Ionisiarang 4620,5 kJ/mol
4. Ionisiarang 6222,7 kJ/mol
Füsikaalisk [2]
Tustant fest
Feranrangen 3 (t.b. Grafit (G), Diamant (D))
Kristal G: hexagonaal
D: kuubisk
Sachthaid G: 2,26 g/cm3
D: 3,51 g/cm3[5]
Hardhaid G: 0,5
D: 10
Magnetismus diamagneetisk (D: Χm = −2,2 · 10−5;[6]
G: bis −4,5 · 10−4[7])
Auergungsponkt 3915[8] K (3642 °C)
Molaar Rüm G: 5,31 · 10−6 m3/mol
D: 3,42 · 10−6 m3/mol
Dampwaremk 715 kJ/mol kJ/mol
Faard faan a tuun D: 18350 m/s
Waremk G: 709 J/(kg · K)[9]
D: 427 J/(kg · K)
Cheemisk [2]
Oksidatjuunstustant −4, −3, −2, −1, 0, 1, 2, 3, 4
Oksiiden CO2; CO
Sür of baasisk lacht sür
Elektronegatiwiteet 2,55 (Pauling-Skala)
Isotoopen
Isotoop NH t1/2 Aktiwiteet Energii (MeV) Produkt
10C

{syn.}

19,255 s ε 3,648 10B
11C

{syn.}

20,39 min β+, ε 1,982 11B
12C

98,9 %

stabiil
13C

1,1 %

stabiil
14C

< 10−9 %

5730 a β 0,156 14N
15C

{syn.}

2,449 s β 9,772 15N
16C

{syn.}

0,747 s β 8,012 16N
Muar isotoopen bi List faan isotoopen
NMR-Eegenskapen
  Spin (I) γ uun
rad·T−1·s−1
Er(1H) fL bi
B = 4,7 T
uun MHz
12C 0 0
13C 1/2 +6,728 · 107 0,0159 050,33
Seekerhaid
GHS-Kääntiaken [10]
(nian GHS-Piktogram)
H- an P-wäärnang H: nian H-wäärnang
EUH: nian EUH-wäärnang
P: nian P-wäärnang [10]
EU-Gefoorentiaken
ei bekäänd
ei bekäänd
R- an S-wäärnang R: ?
S: ?
Miast wurd SI-ianhaiden brükt.

Karboon (faan lat. carbō ,Holtkööl‘, of uk Köölstoof) as en cheemisk element mä det ufkörtang C an det atoomnumer 6.

Hat komt uun a natüür föör uun rian furem üs diamant of grafit, of uk cheemisk bünjen üs en karbiid, karbonaat, eerdööle, eerdgas of kööl. Karboon koon ham mä föl ööder cheemisk elementen ferbinj. Diarmä as hat uk det grünjlaag faan't labenen üüb a eerd.

Bilen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Commons Commonskategorii: Karboon – Saamlang faan bilen of filmer

Futnuuten[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3.
  2. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com (Kohlenstoff).
  3. Michael E. Wieser, Tyler B. Coplen: Atomic weights of the elements 2009 (IUPAC Technical Report). Uun: Pure and Applied Chemistry, 2010, S. 1 (doi:10.1351/PAC-REP-10-09-14).
  4. IUPAC, Standard Atomic Weights Revised 2013.
  5. A. F. Holleman, E. Wiberg, N. Wiberg: Lehrbuch der Anorganischen Chemie. 102. Auflage. de Gruyter, Berlin 2007, ISBN 978-3-11-017770-1, S. 864.
  6. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bis E-145. Taalen uun g/mol an cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs.
  7. M. D. Simon, A. K. Geim: Diamagnetic levitation: Flying frogs and floating magnets. Uun: Journal of Applied Physics. 87, 2000, S. 6200–6204 (doi:10.1063/1.372654).
  8. (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Properties of the Elements and Inorganic Compounds, S. 4-8.
  9. (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Properties of the Elements and Inorganic Compounds, S. 4-135.
  10. 10,0 10,1 Iindraanj tu Kohlenstoff uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 30. April 2017 (mä JavaScript).