Kööldioxid

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Struktuurformel
Struktur von Kohlenstoffdioxid
Algemian
Nööm Kööldioxid
Ööder nöömer
  • Kohlendioxid
  • Kohlenstoff(IV)-oxid
  • Dioxidokohlenstoff
  • Kohlensäureanhydrid
  • E290
  • R744
Formel CO2
CAS-Numer 124-38-9
PubChem 280
ATC-Code

V03AN02

Beskriiwang

gas saner klöör an stirem[1]

Eegenskapen
Molaar mase 44,01 g·mol−1
Tustant

gas

Sachthaid

1,98 kg·m−3 (0 °C, 1013 hPa)[2]

Smoltponkt

smolt ei bi normooldruk[2]

Köögponkt

kööget ei bi normooldruk[2]

Auergungsponkt

−78,5 °C[2]

Dampdruk

5,73 MPa[2] (20 °C)

Apliasang

3,3 g·l−1 bi 0 °C, 1,7 g·l−1 bi 20 °C, bereegent bi 1013 hPa uun weeder[3]

Elektrisk dipolmoment

0[4]

Breegtaal
  • 1,0004493 (0 °C, 101,325 kPa)[5]
  • 1,6630 (24 °C)[6]
Seekerhaid
(Uun a medesiin tääl dialwiis ööder reegeln)
GHS-Kääntiaken [7]
04 – Gasbutel

Üübpaase

H- an P-wäärnang H: 280
EUH: nian EUH-wäärnang
P: 410+403 [7]
EU-Gefoorentiaken [2]
nian sümbool
R- an S-wäärnang R: nian R-wäärnang
S: 9-23
MAK-miat

9100 mg·m−3[2]

GWP

1 (as so fäästlaanj)[8]

Thermodynaamisk eegenskapen
ΔHf0

−393,5 kJ·mol−1[9]

Miast wurd SI-ianhaiden brükt. Breegtaal: Na-D-Liinje, 20 °C

Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden

Kööldioxid of uk köölstoofdioxid as en chemisk ferbinjang faan köölstoof an sürstoof mä det formel CO2. Wan't uun weeder apliaset as, woort det miast uk köölsüren näämd. Det as oober ei gans detsalew, auer köölsüren det formel H2CO3 hää:


Kööldioxid as en sür gas saner klöör an stirem, diar ham gud uun weeder apliaset. Tuup mä metal-oxiden ferbanjt kööldioxid ham tu tau slacher faan saalten: karbonaaten an hydrogenkarbonaaten.


Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Commons Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Kööldioxid 


Futnuuten[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. Thieme Chemistry (Hrsg.): Iindrach tu Kohlendioxid uun Römpp Online. Version 3.19. Georg Thieme Verlag, Stuttgart 2011, ufrepen di 1. Jüüne 2014.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Iindraanj tu Kohlenstoffdioxid uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 28. Jüüle 2014 (mä JavaScript).
  3. jcbmac.chem.brown.edu
  4. (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Permittivity (Dielectric Constant) of Gases, S. 6-188.
  5. (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Index of Refraction of Gases, S. 10-254.
  6. (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Index of Refraction of Inorganic Liquids, S. 4-140.
  7. 7,0 7,1 Dootenbleed Carbon dioxide bi Sigma-Aldrich, ufrepen di 2. April 2011.
  8. United Nations Framework Convention on Climate Change: Global Warming Potentials.
  9. Iindrach tu Kööldioxid. Uun: P. J. Linstrom, W. G. Mallard (Hrsg.): NIST Chemistry WebBook, NIST Standard Reference Database Number 69. National Institute of Standards and Technology, Gaithersburg MD, ufrepen di 22. Marts 2010.