Köölhüdraaten
Erscheinungsbild
Tekst üüb Öömrang |
Köölhüdraaten of uk Sacchariden san di gratst cheemisk dial faan ales labenen üüb a eerd. Tuup mä fäät an proteinen hiar jo tu üüs iidj.
Iindialang
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Diar san ünlik sköölen faan köölhüdraaten mä ünlik eegenskapen:
- Monosacchariden, t.b. drüüwensoker, früchtsoker
- Disacchariden, t.b. witj soker, moolksoker
- Oligosacchariden, t.b. raffinoos
- Polysacchariden, t.b. starken, seluloos, chitin
Wichtag köölhüdraaten
[Bewerke | Kweltekst bewerke]- Ianfachsoker (Monosacchariden)
- Glukoos, drüüwensoker, dextroos
- Mannoos, en epimer faan glukoos
- Fructoos, früchtsoker
- Riboos, en dial faan't ribonukleinsüren (RNA)
- Desoxyriboos, en dial faan't desoxyribonukleinsüren (DNA)
- Galactoos, slimsoker
- Fucoos, en L-soker
- Rhamnoos, en L-soker
- Taufachsoker (Disacchariden)
- Saccharoos, rööwensoker, röörsoker (Glucoos + Fructoos)
- Laktoos, moolksoker (Glucoos + Galactoos)
- Lactuloos, en konstelken moolksoker
- Maltoos, maltssoker (Glucoos + Glucoos)
- Trehaloos, en soker (Glucoos + Glucoos)
- Triifachsoker (Trisacchariden)
- Melezitoos, Trisaccharid t.b. uun hönang
- Raffinoos, blaft bi't sokerproduktjuun auer
- Umbelliferoos
- Fölfachsoker (Polysacchariden)
- Starken, wichtag dial faan't iidj
- Amyloos as uun starken banen
- Amylopektin as uun starken banen
- Seluloos, as uun plaanten
- Glykogen, häält energii för muskeln an liwer
- Chitin, as uun laspuatet diarten
- Calloos, as uun plaanten
- Fruktane, as uun plaanten
- Dextrane, as en polysaccharid
- Pektine, hiar tu't boolääst uun üüs iidj
- Starken, wichtag dial faan't iidj
- Cyclodextrine: as en oligosaccharid an liket en kuugel
- α-Cyclodextrin (sääks glukoosuundialen)
- β-Cyclodextrin (sööwen glukoosuundialen)
- γ-Cyclodextrin (aacht glukoosuundialen)
Luke uk diar
[Bewerke | Kweltekst bewerke] Commonskategorii: Köölhüdraaten – Saamlang faan bilen of filmer
Wikibooks: Stoofwaksel (sjiisk)
Wikibooks: Köölhüdraaten (sjiisk)