Kaoliniit
 Tekst üüb Öömrang
|
| Kaoliniit | |
 | |
| Cheemisk formel |
Al4[(OH)8|Si4O10] |
| Mineraalklas | Silikaaten an Germanaaten 9.ED.05 (8. aplaag: VIII/H.23) efter Strunz 71.01.01.02 efter Dana |
| Kristalsüsteem | |
| Kristalklas; efter Hermann-Mauguin | |
| Klöör | witj, uk en betj ruad of blä |
| Stregklöör | witj |
| Hardhaid | 2 bis 2,5 |
| Sachthaid (g/cm3) | meeden: 2,61 bis 2,68; bereegent: 2,63 |
| Glans | eerdag |
| Transparens | dialwiis |
| Bröök | ünlik |
| Splitjboorkaid | hialandaal |
| Kristalfurem | |
| Kristalskak | {001} |
| Kristaltwanlang | knaap |
| Kristaloptik | |
| Dobelbreegen | 0,007 ; tau-aaksag |
| Optisk aakswinkel | 2V = 24 bis 50° (meeden); 44° (bereegent) |
| Muarklööraghaid | knaap |
| Muar eegenskapen | |
| Cheemisk ferhualen | liaset ham ei ap uun süren |
| Aparte kääntiaken | woort oner weeder wok |
Kaoliniit as en mineraal an hiart tu a silikaaten. Hat komt aueraal üüb a eerd föl föör. Kaoliniit as en cheemisk ferbinjang efter det formel Al4[(OH)8|Si4O10]. Hat as en tuunmineraal an komt üs stianang Kaoliin föör. Det as miast witj, koon oober uk en betj skemre efter ruad, brün of blä.
At sachthaid faan Kaoliniit leit bi 2,61 bit 2,68 g/cm³. Oner weeder woort hat wok an koon ferfuremt wurd.
Di nööm komt faan't saarep 高嶺 Gaoling uun Sjiina uf. Diar as mä Kaoliin wel tuiarst portselaan maaget wurden. Diarföör hed a minsken ianfacher pottjüch. Kaoliin as uk al iarer brükt wurden, am papiir tu maagin. Oober iarst am't juar 700 küd a minsken oonker mä sok huuch tempratuuren maage. Iarst bi son 1450 graad began Kaoliniit an Feldspaat tu fergloosin. Auer juarhunerten wiar portselaan wel at wichtagst hanelswaar för Sjiina.
Kristalstruktuur[Bewerke | Kweltekst bewerke]
_ H− _ O2− _ Al3+ _ Si4+
Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]
Commonskategorii: Kaoliniit – Saamlang faan bilen of filmer