Kaoliniit

Tekst üüb Öömrang

Kaoliniit
Cheemisk formel	Al4[(OH)8|Si4O10]
Mineraalklas	Silikaaten an Germanaaten 9.ED.05 (8. aplaag: VIII/H.23) efter Strunz 71.01.01.02 efter Dana
Kristalsüsteem
Kristalklas
Klöör	witj, uk en betj ruad of blä
Stregklöör	witj
Hardhaid	2 bis 2,5
Sachthaid (g/cm3)	meeden: 2,61 bis 2,68; bereegent: 2,63
Glans	eerdag
Transparens	dialwiis
Bröök	ünlik
Splitjboorkaid	hialandaal
Kristalfurem
Kristalskak	{001}
Kristaltwanlang	knaap
Kristaloptik
Dobelbreegen	0,007 ; tau-aaksag
Optisk aakswinkel	2V = 24 bis 50° (meeden); 44° (bereegent)
Muarklööraghaid	knaap
Muar eegenskapen
Cheemisk ferhualen	liaset ham ei ap uun süren
Aparte kääntiaken	woort oner weeder wok

Kaoliniit as en mineraal an hiart tu a silikaaten. Hat komt aueraal üüb a eerd föl föör. Kaoliniit as en cheemisk ferbinjang efter det formel Al₄[(OH)₈|Si₄O₁₀]. Hat as en tuunmineraal an komt üs stianang Kaoliin föör. Det as miast witj, koon oober uk en betj skemre efter ruad, brün of blä.

At sachthaid faan Kaoliniit leit bi 2,61 bit 2,68 g/cm³. Oner weeder woort hat wok an koon ferfuremt wurd.

Di nööm komt faan't saarep 高嶺 Gaoling uun Sjiina uf. Diar as mä Kaoliin wel tuiarst portselaan maaget wurden. Diarföör hed a minsken ianfacher pottjüch. Kaoliin as uk al iarer brükt wurden, am papiir tu maagin. Oober iarst am't juar 700 küd a minsken oonker mä sok huuch tempratuuren maage. Iarst bi son 1450 graad began Kaoliniit an Feldspaat tu fergloosin. Auer juarhunerten wiar portselaan wel at wichtagst hanelswaar för Sjiina.

Kristalstruktuur

Struktuur faan Kaolinit
_ H⁻  _ O²⁻  _ Al³⁺  _ Si⁴⁺

Luke uk diar

 Commonskategorii: Kaoliniit – Saamlang faan bilen of filmer