Kirgiisk spriak

Tekst üüb Öömrang

Kirgiisk кыргыз тили
Snaaket uun	Afghanistan, Kirgistaan, Tadjikistaan, Usbeekistaan, Schiina
Spreegern	4.300.000 (2009)
Wedenskapelk iindialang	Altaisk spriaken Turkspriaken Kiptschakisk spriaken Kirgiisk
Amtelk Stant
Amtspriak faan	Kirgistaan Kirgistaan
Spriak-Ufkörtang
ISO 639-1:	ky
ISO 639-2:	kir
ISO 639-3:	kir

At Kirgiisk spriak (kirg. кыргыз тили /kyrgyz tili/ of ianfach кыргызча /kyrgyzča/) as en Turkspriak uun det skööl faan a kiptschakisk spriaken. Hat as amtsspriak faan Kirgistaan.

Spriadkoord

Gramatik

Hoodwurden

Kirgiisk hoodwurden haa sääks kaasen.

Kaasus	Hingst		Hüs
	Iantaal	Muartaal	Iantaal	Muartaal
noominatiif	ат at	аттар attar	үй üj	үйлөр üjlör
geenitiif	аттын attyn	аттардын attardyn	үйдүн üjdün	үйлөрдүн üjlördün
daatiif	атка atka	аттарга attarga	үйгө üjgö	үйлөргө üjlörgö
akusatiif	атты atty	аттарды attardy	үйдү üjdü	үйлөрдү üjlördü
lokatiif	атта atta	аттарда attarda	үйдө üjdö	үйлөрдө üjlördö
ablatiif	аттан attan	аттардан attardan	үйдөн üjdön	үйлөрдөн üjlördön

Pronoomen

• мен men: ik
• сен sen of Сиз Siz: dü
• ал al: hi, hat
• биз biz: wi
• силер siler of Сиздер Sizder: jam
• алар alar: jo

Dön posesiw pronoomen san sufiksen (t.b. китеб kiteb „buk“):

• китебим (kitebim): min buk
• китебиң (kitebing) of китебиңиз (kitebingiz): din buk
• китеби (kitebi): sin buk
• китебибиз (kitebibiz): üüs buk
• китебиңер (kitebinger) of китебиңиздер (kitebingizder): jau buk
• китептери (kitepteri): hör buk

Luke uk diar

• Turkspriaken: Altaisk, Aserbaidschaansk, Baschkiirisk, Chaladschisk, Gagausisk, Jakutisk, Karatschai-Balkaarisk, Karlukisk, Kasachisk, Kiptschakisk, Kirgiisk, Oghuurisk, Oghuusisk, Sibiirisk, Tataarisk, Tschuwaschisk, Turkmeensk, Tuwiinisk, Türkisk, Uighuurisk, Usbekisk

 Wikipedia üüb Kirgiisk

 Commonskategorii: Kirgiisk spriak – Saamlang faan bilen of filmer