Kirgiisk spriak

Faan Wikipedia
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Kirgiisk
кыргыз тили

Snaaket uun

Afghanistan, Kirgistaan, Tadjikistaan, Usbeekistaan, Schiina
Spreegern 4.300.000 (2009)[1]
Wedenskapelk
iindialang
Amtelk Stant
Amtspriak faan KirgistaanKirgistaan Kirgistaan
Spriak-Ufkörtang
ISO 639-1:

ky

ISO 639-2:

kir

ISO 639-3:

kir

At Kirgiisk spriak (kirg. кыргыз тили /kyrgyz tili/ of ianfach кыргызча /kyrgyzča/) as en Turkspriak uun det skööl faan a kiptschakisk spriaken. Hat as amtsspriak faan Kirgistaan.

Spriadkoord[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Verbreitungsgebiet der kirgisischen Sprache.PNG

Gramatik[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Hoodwurden[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Kirgiisk hoodwurden haa sääks kaasen.

Kaasus Hingst Hüs
Iantaal Muartaal Iantaal Muartaal
noominatiiw ат
at
аттар
attar
үй
üj
үйлөр
üjlör
geenitiiw аттын
attyn
аттардын
attardyn
үйдүн
üjdün
үйлөрдүн
üjlördün
daatiiw атка
atka
аттарга
attarga
үйгө
üjgö
үйлөргө
üjlörgö
akusatiiw атты
atty
аттарды
attardy
үйдү
üjdü
үйлөрдү
üjlördü
lokatiiw атта
atta
аттарда
attarda
үйдө
üjdö
үйлөрдө
üjlördö
ablatiiw аттан
attan
аттардан
attardan
үйдөн
üjdön
үйлөрдөн
üjlördön

Pronoomen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  • мен men: ik
  • сен sen of Сиз Siz: dü
  • ал al: hi, hat
  • биз biz: wi
  • силер siler of Сиздер Sizder: jam
  • алар alar: jo

Dön posesiw pronoomen san sufiksen (t.b. китеб kiteb „buk“):

  • китебим (kitebim): min buk
  • китебиң (kitebing) of китебиңиз (kitebingiz): din buk
  • китеби (kitebi): sin buk
  • китебибиз (kitebibiz): üüs buk
  • китебиңер (kitebinger) of китебиңиздер (kitebingizder): jau buk
  • китептери (kitepteri): hör buk

Futnuuten[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. Kirgiisk üüb Ethnologue

Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Wikipedia Wikipedia üüb Kirgiisk
Commons Commonskategorii: Kirgiisk spriak – Saamlang faan bilen of filmer