Komi (Republiik)

Tekst üüb Fering

Det Komi Republiik uun Ruslun

Flag faan det Komi Republiik

Det Komi Republiik (üüb Rüs: Респу́блика Ко́ми Respúblika Kómi, üüb Komi: Коми Республика Komi Respublika) as en autonoom republiik faan Ruslun. Det hee 830.235 lidj (2019). At hoodsteed faan’t republiik as Syktywkar.

Geografii

Dön Manpupunjor Felsen en wontrem

At republiik leit uun de bütjerst nuurduast faan Euroopa. De Arktisk Kreis leit uun a nuurd faan't republiik.

Lunskap

At lunskap as för't miast plaat, man uun a uast lei dön Uraal Berger. Uun a berger lei dön Manpupunjor-felsen, wat sööwen felspiiler ütj glamerskiifer san. At republiik hee föl uurwalten, wat sant 1995 UNESCO-Wäältnatüürarew san. Muar üüs 70% faan't republiik as walt an amanbi 15% as muur.

Dön wichtigst struumer san a Petschora an uk de Wytschegda, wat en bistruum faan de Nuurdelk Dwina as. De Petschora hee sin hood nai bi't uasgrens faan't republiik an leept iin uun a waast an nuurd, troch det Archangelsk Prowins iin uun det Petschora Sia. De Wytschega hee sin hood uun a uast faan't republiik, nai bi de Petschora, an do leept iin uun a waast iin uun det Archangelsk Prowins. At jaft uk föl sian, diaroner san de Sindorskoje an de Jam.

Kliima

Somern uun't republiik kurt, man temelk warem. Wonteren san lung an kul.

Syktywkar
Kliimadiagram
J F M A M J J A S O N D     32   -13 -21     24   -10 -18     25   -1 -11     32   6 -3     41   14 3     59   20 9     73   23 12     59   19 9     58   12 4     58   3 -2     46   -4 -9     38   -9 -16 Temperatuur uun °C,  Rin of snä uun mm Efter: Roshydromet, wetterkontor.de

Temperatüür, Rin of Snä uun Syktywkar, Komi Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det Max. Temp. (°C) −12,7 −9,6 −1,4 6,3 14,0 19,9 22,9 19,0 12,0 3,1 −3,7 −8,9 Ø 5,1 Min. Temp. (°C) −20,8 −17,6 −10,5 −3,4 3,0 8,7 12,1 9,2 4,4 −1,8 −9,2 −15,7 Ø −3,5 Rin of snä (mm) 32 24 25 32 41 59 73 59 58 58 46 38 Σ 545 Stünjen sanskiin (h/d) 0,6 2,3 4,0 6,2 8,2 9,3 9,0 6,5 3,4 1,6 0,7 0,3 Ø 4,4 Rindaar (d) 10 7 7 8 8 10 10 10 11 13 12 12 Σ 118 Focht uun a loft (%) 83 83 77 69 63 67 73 79 84 86 87 85 Ø 78 T e m p e r a t u r −12,7 −20,8 −9,6 −17,6 −1,4 −10,5 6,3 −3,4 14,0 3,0 19,9 8,7 22,9 12,1 19,0 9,2 12,0 4,4 3,1 −1,8 −3,7 −9,2 −8,9 −15,7 Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det N i e d e r s c h l a g 32 24 25 32 41 59 73 59 58 58 46 38   Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det Efter: Roshydromet, wetterkontor.de

Steeden

Syktywkar Uchta Workuta Petschora Usinsk Inta Sosnogorsk Jemwa Wuktyl Worgaschor

Koord faan Komi

Dön tjiin gratst steeden uun't republiik san:

#	Steed	Lidj (2010)
1	Syktywkar	235.006
2	Uchta	99.591
3	Workuta	70.548
4	Petschora	43.105
5	Usinsk	40.827
6	Inta	32.080
7	Sosnogorsk	27.757
8	Jemwa	14.570
9	Wuktyl	12.356
10	Worgaschor	12.044

Iindialing faan Ferwalting

Distrikten:

• Ischma
• Knjaschpogost
• Kortkeros
• Kojgorodok
• Prilusski
• Syktywdinsky
• Sysolsky
• Troitsko-Petschorsk
• Udorsky
• Ust-Kulom
• Ust-Tsilma
• Ust-Wymsky

Befölkring

Efter det 2010 folksteeling uun Rüslun 65,1% faan a lidj uun't republiik san Rüsen an 23,7% san Komi.

Luke uk diar

• Archangelsk Guwernement

Kwelen

Iindialingen faan Ferwalting faan de Nuurdwaastrüslun Bundesdistrikt

Kareelien Republiik | Komi Republiik | Archangelsk Prowins (Autonoom Kreis faan a Nentsen) | Kaliningrad Prowins | Leeningrad Prowins | Murmansk Prowins | Nowgorod Prowins | Pskow Prowins | Wologda Prowins | Sankt Petersburg

Republiiken faan Rüslun

Adygeeja | Altai | Baschkortostaan | Burjaatien | Chakasien | Dagestaan | Inguscheetien | Kabardiino-Balkaarien | Kalmükien | Karatschai-Tscherkesien | Kareelien | Komi | Mari El | Mordwiinien | Nuurdoseetien-Alaanien | Sacha | Tatarstaan | Tschetscheenien | Tschuwaschien | Tuwa | Udmuurtien