Komi (Republiik)

Tekst üüb Fering

Det Komi Republiik uun Ruslun

Flag faan det Komi Republiik

Det Komi Republiik (üüb Rüs: Респу́блика Ко́ми Respúblika Kómi, üüb Komi: Коми Республика Komi Respublika) as en autonoom republiik faan Ruslun. Det hee 830.235 lidj (2019). At hoodsteed faan’t republiik as Syktywkar.

Geografii

Dön Manpupunjor Felsen en wontrem

At republiik leit uun de bütjerst nuurduast faan Euroopa. De Arktisk Kreis leit uun a nuurd faan't republiik.

Lunskap

At lunskap as för't miast plaat, man uun a uast lei dön Uraal Berger. Uun a berger lei dön Manpupunjor-felsen, wat sööwen felspiiler ütj glamerskiifer san. At republiik hee föl uurwalten, wat sant 1995 UNESCO-Wäältnatüürarew san. Muar üüs 70% faan't republiik as walt an amanbi 15% as muur.

Dön wichtigst struumer san a Petschora an uk de Wytschegda, wat en bistruum faan de Nuurdelk Dwina as. De Petschora hee sin hood nai bi't uastgrens faan't republiik an leept iin uun a waast an nuurd, troch det Archangelsk Prowins iin uun det Petschora Sia. De Wytschega hee sin hood uun a uast faan't republiik, nai bi de Petschora, an leept do iin uun a waast iin uun det Archangelsk Prowins. At jaft uk föl sian, diarmad san de Sindorskoje an de Jam.

Kliima

A somern uun't republiik san kurt, man temelk warem. Wontern san lung an kul.

Syktywkar
Kliimadiagram
J F M A M J J A S O N D     32   -13 -21     24   -10 -18     25   -1 -11     32   6 -3     41   14 3     59   20 9     73   23 12     59   19 9     58   12 4     58   3 -2     46   -4 -9     38   -9 -16 Tempratuur uun °C,  Rin of snä uun mm Efter: Roshydromet, wetterkontor.de

Temperatüür, Rin of Snä uun Syktywkar, Komi Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det Max. Temp. (°C) −12,7 −9,6 −1,4 6,3 14,0 19,9 22,9 19,0 12,0 3,1 −3,7 −8,9 Ø 5,1 Min. Temp. (°C) −20,8 −17,6 −10,5 −3,4 3,0 8,7 12,1 9,2 4,4 −1,8 −9,2 −15,7 Ø −3,5 Rin of snä (mm) 32 24 25 32 41 59 73 59 58 58 46 38 Σ 545 Stünjen sanskiin (h/d) 0,6 2,3 4,0 6,2 8,2 9,3 9,0 6,5 3,4 1,6 0,7 0,3 Ø 4,4 Rindaar (d) 10 7 7 8 8 10 10 10 11 13 12 12 Σ 118 Focht uun a loft (%) 83 83 77 69 63 67 73 79 84 86 87 85 Ø 78 T e m p e r a t u r −12,7 −20,8 −9,6 −17,6 −1,4 −10,5 6,3 −3,4 14,0 3,0 19,9 8,7 22,9 12,1 19,0 9,2 12,0 4,4 3,1 −1,8 −3,7 −9,2 −8,9 −15,7 Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det R i n . . o f . . s n ä 32 24 25 32 41 59 73 59 58 58 46 38   Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det Efter: Roshydromet, wetterkontor.de

Steeden

Syktywkar Uchta Workuta Petschora Usinsk Inta Sosnogorsk Jemwa Wuktyl Mikun

Koord faan Komi

Dön tjiin gratst steeden uun't republiik san:

#	Steed	üüb Rüs	üüb Komi	Lidj (2021)
1	Syktywkar	Сыктывкар	Сыктывкар	243.926
2	Uchta	Ухта	Уква	92.479
3	Workuta	Воркута	Вӧркута	52.292
4	Petschora	Печора	Печӧра	37.556
5	Usinsk	Усинск	Ускар	37.198
6	Sosnogorsk	Сосногорск	Сӧснагорт	25.795
7	Inta	Инта	Инта	23.701
8	Jemwa	Емва	Емва	12.378
9	Wuktyl	Вуктыл	Вуктыл	9671
10	Mikun	Микунь	Микунь	9400

Iindialing faan Ferwalting

Distrikten:

• Ischma
• Knjaschpogost
• Kortkeros
• Kojgorodok
• Prilusski
• Syktywdinsky
• Sysolsky
• Troitsko-Petschorsk
• Udorsky
• Ust-Kulom
• Ust-Tsilma
• Ust-Wymsky

Befölkring

Komis.

Efter det folksteeling faan 2010 uun Rüslun san 65,1% faan a lidj uun't republiik Rüsen, an 23,7% san Komi.

Luke uk diar

• Archangelsk Guwernement
• Komi spriaken

Kwelen

Iindialingen faan Ferwalting faan de Nuurdwaastrüslun Bundesdistrikt

Kareelien Republiik | Komi Republiik | Archangelsk Prowins (Autonoom Kreis faan a Nentsen) | Kaliningrad Prowins | Leeningrad Prowins | Murmansk Prowins | Nowgorod Prowins | Pskow Prowins | Wologda Prowins | Sankt Petersburg

Republiiken faan Rüslun

Adygeeja | Altai | Baschkortostaan | Burjaatien | Chakasien | Dagestaan | Inguscheetien | Kabardiino-Balkaarien | Kalmükien | Karatschai-Tscherkesien | Kareelien | Komi | Mari El | Mordwiinien | Nuurdoseetien-Alaanien | Sacha | Tatarstaan | Tschetscheenien | Tschuwaschien | Tuwa | Udmuurtien