Laachtjuar

Faan Wikipedia
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Füsikaalisk ianhaid
Nööm Laachtjuar
Ianhaidentiaken
Füsikaalisk grate Lengde
Formeltiaken
Dimenjuun
Uun SI-ianhaiden
Hinget tuup mä Juar
Luke uk diar: Parsec, Astronoomisk Ianhaid

At laachtjuar as en miat för't lengde. Hat woort uun a astronomii brükt för grat waier. At laachtjuar as di wai, di det laacht uun ian juar skaafet (uun a leesag rüm). Det san 9,46 biljuun kilomeetern. (= 9,46 · 1012 km). Uk wan diar det wurd juar uun föörkomt, as det laachtjuar nian miat för't tidj.

Beskriiwang[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Uun't SI-süsteem as det ianhaid meeter (m) fäästlaanj auer det faard faan't laacht (= 299.792.458 m/s). Diaram as det laachtjuar en hial taal faan meetern:

Laachtsekund: 1 Ls = 299 792 458 m0 3,0 · 105 km0 = 300 000 km
Laachtminüt: 1 Lm = 17 987 547 480 m0 1,8 · 107 km0 = 18 miljuunen km
Laachtstünj: 1 Lh = 1 079 252 848 800 m0 1,1 · 109 km0 = 1,1 miljaarden km
Laachtdai: 1 Ld = 25 902 068 371 200 m0 2,6 · 1010 km0 = 26 miljaarden km
Laachtjuar: 1 Lj = 9 460 730 472 580 800 m0 9,5 · 1012 km0 = 9,5 biljuunen km

Amreegang tu ööder ianhaiden:

63 241,077 AE   (Astronoomisk ianhaiden)  
0,306 601 394 pc   (Parsec).

Bispalen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Di trochmeeder faan't Andromedagalaksii as ~ 140.000 laachtjuaren.
  • Faan a eerd tu a muun san't ~ 1,28 laachtsekunden.
  • Faan a san tu a eerd san't ~ 497 laachtsekunden (= 8,28 laachtminüten).
  • Faan a san tu a planeet Neptun san't ~ 4,17 laachtstünjen.
  • At aanj faan üs sansüsteem as ~ 16,6 laachtstünjen wech.
  • Di naist stäär Proxima Centauri as ~ 4,24 laachtjuaren wech.
  • Di trochmeeder faan üüs galaksii, at moolkstruat as 170.000 bit 200.000 laachtjuaren.
  • Di wai bit tu't naist galaksii, at Andromedagalaksii as 2,4 bit 2,7 miljuunen laachtjuaren.
  • Bit tu't aanj faan't uniwersum san't ~ 46,6 miljaarden laachtjuaren.