Matsedoonsk spriak

Faan Wikipedia
Tekst üüb Öömrang


Matsedoonsk
(македонски јазик makedonski jazik)

Snaaket uun

Nuurd-Matsedoonien,
spriakmanertaalen uun Albaanien, Bulgaarien an Griichenlun
Spreegern amanbi 2 miljuunen,
~1,3 miljuunen uun Nuurd-Matsedoonien
Wedenskapelk
iindialang
Amtelk Stant
Amtspriak faan Nuurd-Matsedoonien Nuurd-Matsedoonien
Spriak-Ufkörtang
ISO 639-1:

mk

ISO 639-2: (B) mac (T) mkd
ISO 639-3:

mkd

At matsedoonsk spriak (matsedoonsk македонски јазик), of uk makedoonsk as en slaawisk spriak an hiart tuup mä't bulgaarsk tu di twiig faan't uastsüüdslaawisk. Hat woort fööraal uun Nuurd-Matsedoonien snaaket.

Spriakwiisen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  • Waastelk an sentraal spriakwiisen[1]
    • Ohrid-Prespa-skööl (orangj)
    • Debar-skööl (ruad)
    • Polog-skööl (blä)
    • Sentraal waastelk skööl (laacht)
    • Kostur-Korča-skööl (brün)
  • Uastelk spriakwiisen[1]
    • Nuurduastelk skööl (green)
    • Süüduastelk skööl (güül)

Alfabeet[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Det alfabeet as nai mä't serbisk:

Kyrilisk
IPA
А а
​/⁠a⁠/​
Б б
​/⁠b⁠/​
В в
​/⁠v⁠/​
Г г
​/⁠ɡ⁠/​
Д д
​/⁠d⁠/​
Ѓ ѓ
​/⁠ɟ⁠/​
Е е
​/⁠ɛ⁠/​
Ж ж
​/⁠ʒ⁠/​
З з
​/⁠z⁠/​
Ѕ ѕ
​/⁠dz⁠/​
И и
​/⁠i⁠/​
Kyrilisk
IPA
Ј ј
​/⁠j⁠/​
К к
​/⁠k⁠/​
Л л
/ɫ, l/
Љ љ
/l/ (/ʎ/)
М м
​/⁠m⁠/​
Н н
​/⁠n⁠/​
Њ њ
​/⁠ɲ⁠/​
О о
​/⁠ɔ⁠/​
П п
​/⁠p⁠/​
Р р
​/⁠r⁠/​
С с
​/⁠s⁠/​
Kyrilisk
IPA
Т т
​/⁠t⁠/​
Ќ ќ
​/⁠c⁠/​
У у
​/⁠u⁠/​
Ф ф
​/⁠f⁠/​
Х х
​/⁠x⁠/​
Ц ц
​/⁠ts⁠/​
Ч ч
​/⁠⁠/​
Џ џ
​/⁠⁠/​
Ш ш
​/⁠ʃ⁠/​

Futnuuten[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. 1,0 1,1 Božo Vidoeski: Dialects of Macedonian. Slavica, Bloomington (Ind.) 2005, ISBN 978-0-89357-315-7

Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Commons Commonskategorii: Matsedoonsk spriak – Saamlang faan bilen of filmer