Mentool

Faan Wikipedia
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Struktuurformel
Strukturformel von (±)-Menthol
Struktuurformel
Algemian
Nööm Mentool, Menthol
Ööder nöömer
  • 2-Isopropyl-5-methylcyclohexanol
  • 5-Methyl-2-(propan-2-yl)-cyclohexan-1-ol (IUPAC)
Formel C10H20O
CAS-Numer
  • 2216-51-5 [(–)-Menthol, Levomenthol]
  • 89-78-1 [(±)-Menthol, DL-Menthol, Racementhol]
  • 15356-60-2 [(+)-Menthol]
  • 1490-04-6 (Menthol)
Beskriiwang

Prismas saner klöör[1]

Eegenskapen
Molaar mase 156,27 g·mol−1
Tustant

fääst

Sachthaid

0,89 g·cm−3[2]

Smoltponkt

31, 33, 35 an 42,5–43 °C [(–)-Menthol, 4 furmen][1]

Köögponkt

212 °C[2]

Apliasang

ei gud uun weeder, gud uun Ethanol, Diethylether an Chloroform[1]

Seekerhaid
GHS-Kääntiaken [2]
07 – Paase üüb

Üübpaase

H- an P-wäärnang H: 315-319
EUH: nian EUH-wäärnang
P: 302+352-​305+351+338 [2]
EU-Gefoorentiaken
ei bekäänd
ei bekäänd
R- an S-wäärnang R: ?
S: ?
Miast wurd SI-ianhaiden brükt.

Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden

Mentool as en alkohol mä tau ünlik furmen: (−)-Mentool an (+)-Mentool. An do san diar noch trii isomeeren: Neomentool, Isomentool an Neoisomentool.

Föörkemen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Ääkermünt (Mentha arvensis L.) häält 90% mentool.


(−)-Mentool komt föör uun eteerisk ööle faan plaanten uun det skööl Münten (Mentha). Man uk uun ööder slacher uun det famile faan a Lapbloosplaanten (Lamiaceae) san huuch uundialer, t.b. Basiilikum (Ocimum basilicum), Majoraan (Origanum majorana), Oregaano (Origanum vulgare), Ruusmariin (Rosmarinus officinalis), Salwei (Salvia) an Timijuun (Thymus).

Futnuuten[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. 1,0 1,1 1,2 Thieme Chemistry (Hrsg.): Iindrach tu Menthol uun Römpp Online. Version 3.19. Georg Thieme Verlag, Stuttgart 2011, ufrepen di 26. August 2013.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Iindraanj tu Menthol uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 1. Februar 2016 (mä JavaScript).