Raantem (Söl)

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Sylt2.png Söl'ring


Raantem
Gimiindi Söl'
Koordinaaten: 54° 51′ N, 8° 18′ O54.858.33Koordinaaten: 54° 51′ 0″ N, 8° 18′ 0″ O
Hoogdi: 3 m
Gurthair: 9,39 km²
Iinuuner: 561 (31. Det. 2007)
Iingimiinding: 1. Jan. 2009
Postkeentaal: 25980
Fiirsnakifuarwaal: 04651
Kaart
Jir liit Raantem ön di Krais Nuurđfriislön

Raantem es sawat üs frēmer fuar di üđer Uast-Tērper fan di Gimiindi Söl, aurdat et ön't süđern Hualevailön liit, wat jerer "Hörnem" nēmt waar. Man en ken't uk sa biluki, dat di Dik fan Raantem-Beken di Interesen töhop bringt. Ön't Jaar 2008 es di ual Gimiindi Raantem āpfeelen, aurdat di wat üđers maakit heer üs wat di Iinuuner sair hee.

Naam[Bewerke | kweltekst bewerke]

Hat uur hol sair, dat Raantem sin Naam fan di Gothair Ran heer. Hat jeft man jit en iinfacher Versioon, en des kumt diarfan, dat Raantem bi di Kant (Dütsk Rand of jerer uk Rant) liit. Sa kür "Rant" me "um" fuar Plaats töhöpkemen wiis.

Histoorii[Bewerke | kweltekst bewerke]

Jerst Āpteekningen[Bewerke | kweltekst bewerke]

Nai bi Raantem skel, sa fuul üs em fan Skreftsteken fan't 18. Jaarhönert weet, en Öörtwal wesen wiis, ek olter fuul üđers üs Tinem-Borig.
Des skel man al tö des Tir öner di Dünemer lair haa, en mesken es di deling al lung ön di Nuurđsee forswünen[1].

Üp Kaarten waar Raantem dit jerst Mool ön 1142 iinteeknit, dit wiar en Seekaart. Des Kaart liit deling ön Kopenhaawen.
Ön des Kaart es di "Weestersee-Sērk" üs en Seeteeken formorken. Di Raantem Sērk wiar "St. Peter" nēmt.
Dit es wichtig, aurdat bluat Hauptsērken achter Petrus jit maast. Raantem kür diaraur tö des Tir (Ombi 1100 a. Kr.) rocht wichtig fuar't Ailön wesen wiis.
Des Taacht es man narigen förter bilair.

Ön't Merelaaler heer Raantem waarskiinelk gur Mērsklön fuar di Buererii. Dit ken gur wiis, aurdat Söl hentö Weesten aartig wat förter giar (Hok Kilomeeters)[2].

Raantem es aaftinoch fan Storemflöören (Senerk 1436 en 1652) sa fiir kaput gingen, dat et förter uastern weđer āpbecht uur skul. Diaraur jeft et fan di Tir fuar't 17. Jaarhönert sa gur üs niin Popiiren aur des Tērp.

Jit jens uasterfuar[Bewerke | kweltekst bewerke]

Di Storemflöören hee dat Mērsklön wechreten, en di Wanerdünemer kām langsen naier. Sa giar et me di Buererii ön Raantem forbi, en dat Tērp uur mal arem.
Ombi 1700 wiar diar jit 40 Hüsen, en diarfan uur bit hentö 1903 füf. Raantem es muartirs hentö Uasten forset uuren.

Strön'roowerii[Bewerke | kweltekst bewerke]

Bit hentö't 18. Jaarhönert wiar ön Raantem di miist Strön'roowers. Di Lir nemen wech, wat fan di Skepen tö haali wiar, diar üp Strön laapen wiar, aurdat di üđers ek inoch hee, diarfan tö lewi.

Militeer ön Raantem[Bewerke | kweltekst bewerke]

Fan 1936 ön uur diar Kaserenen becht, wat fuar en Weeterflugplaats taacht wiar.
Fuar di Weeterfliigers uur binai 600ha me en Dik fan di Heef ofslüten, dat Raantem-Beken.

Di Weeterflugplaats hee uk en Haawen, wat muar san Brüch wiar, hur Skepen fastmaaki kür.
Fan des Brüch es 1977 di Raantemer Haawen becht uuren, wat fan Eeb en Flöör ofhingit en fan priwaat Buaten nütit uur.

Achter 1945[Bewerke | kweltekst bewerke]

Ön Raantem es dat Gisjeft me di Baarilir achter di jerst Warelkrich bigent[3].
Achter di taust Warelkrich sen masi Lir fan Uasten (Schlesien, Polen, esf.) iin ön di Kasernen iintain, en diarfan fing Raantem muar Iinuuners. 1947 / 48 uur et en salevstaanend Gimiindi. Sent di 1. Januwaari fan 2009 jert Raantem me tö di Gimiindi Söl

Deling[Bewerke | kweltekst bewerke]

Raantem es en Sön- en Dünemtērp, aurdat et ön di süđerk Sönhuk fan Söl liit. Fan Raantem es't ek fiir tö Strön'. Hentö Uasten es jit en betken Mērsklön, di Raantem-Ingi, wat hentö di Heef weegit.

Raantem heer uk wat Sönheef, wat süderfuar fan't Tērp. Des Huk uur "Seehundseck" nēmt en es en Strön, hur senerk Sölringer hengung. Di miist diarfan maakit et ek olterfuul üt, üp't Weeter tö teef.

Forwiisen / Futnooten[Bewerke | kweltekst bewerke]

  1. Artikel Rantumburg iin ön: Harry Kunz, Thomas Steensen: Das neue Syltlexikon, Wachholz Verlag Neumünster 2007, S. 307
  2. Vgl. Artikel Rantum im Syltlexikon. S. 305-307
  3. http://www.ads-rantum.de/extra/rantum/ ADS Rantum Geschichte