Zum Inhalt springen

Kirgiisk spriak

Faan Wikipedia
Wersion faan S1 maaget faan Murma174 (diskusion | Bidracher)
(ferskeel) ← Naistääler wersion: | Leetst wersion (ferskeel) | Naistjonger wersion → (ferskeel)
Tekst üüb Öömrang
Kirgiisk
кыргыз тили

Snaaket uun

Afghanistan, Kirgistaan, Tadjikistaan, Usbeekistaan, Schiina
Spreegern 4.300.000 (2009)[1]
Wedenskapelk
iindialang
Amtelk Stant
Amtspriak faan KirgistaanKirgistaan Kirgistaan
Spriak-Ufkörtang
ISO 639-1:

ky

ISO 639-2:

kir

ISO 639-3:

kir

At Kirgiisk spriak (kirg. кыргыз тили /kyrgyz tili/ of ianfach кыргызча /kyrgyzča/, ütjspreegen: kir'giisk of uk 'kirgisk) as en Turkspriak uun det skööl faan a kiptschakisk spriaken. Hat as amtspriak faan Kirgistaan.

Spriadkoord

[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Kirgiisk hoodwurden haa sääks kaasen.

Kaasus Hingst Hüs
Iantaal Muartaal Iantaal Muartaal
noominatiif ат
at
аттар
attar
үй
üj
үйлөр
üjlör
geenitiif аттын
attyn
аттардын
attardyn
үйдүн
üjdün
үйлөрдүн
üjlördün
daatiif атка
atka
аттарга
attarga
үйгө
üjgö
үйлөргө
üjlörgö
akusatiif атты
atty
аттарды
attardy
үйдү
üjdü
үйлөрдү
üjlördü
lokatiif атта
atta
аттарда
attarda
үйдө
üjdö
үйлөрдө
üjlördö
ablatiif аттан
attan
аттардан
attardan
үйдөн
üjdön
үйлөрдөн
üjlördön
  • мен men: ik
  • сен sen of Сиз Siz: dü
  • ал al: hi, hat
  • биз biz: wi
  • силер siler of Сиздер Sizder: jam
  • алар alar: jo

Dön posesiw pronoomen san sufiksen (t.b. китеб kiteb „buk“):

  • китебим (kitebim): min buk
  • китебиң (kitebing) of китебиңиз (kitebingiz): din buk
  • китеби (kitebi): sin buk
  • китебибиз (kitebibiz): üüs buk
  • китебиңер (kitebinger) of китебиңиздер (kitebingizder): jau buk
  • китептери (kitepteri): hör buk
  1. Kirgiisk üüb Ethnologue

Luke uk diar

[Bewerke | Kweltekst bewerke]
Commons Commonskategorii: Kirgiisk spriak – Saamlang faan bilen of filmer