Böle Bonken

Didiar artiikel "Böle Bonken" as eksklusiif üüb't Nuurdfresk Wikipedia!

Täkst aw mooringer frasch

Bandix Friedrich Bonken, lääser Böle nåmd (* 18. Moi 1839 aw e Groue, † 10. April 1926 önj Foortuft) wus en schöljmäister än laawed önj sin bjarnetid aw e Nees än lääderhaane aw Oomrem.

Laawen

As Bandix trii iir üülj wus, fleet'r ma sin ålerne foon e Groue tu Norderheern aw e Nees. Deer ouernümen sin ålerne en börestää, wat bit 1963 stöö. Bandix san taatje wus Broder Bonken, böre än schöljmäister for e bjarne aw e Nees. Hi störw 1881.

Eefterdåt'r fraid häi, wus Bandix heelper bai en schöljmäister önj Ding. Foon 1858 bit 1860 wörd'r ütbilded tu'n schöljmäister awt seminaar foon Tuner. 1865 ging'r tu Nääbel aw Oomrem än wus deer schöljmäister än köster. 1892, hi wus mån jarst 53 iir üülj, deer wörd'r pansioniired, ouerdåt'r nuch knååpenooch kiike köö. Hu iirnge lääser wörd'r blin. Di noome Böle füng Bandix aw Oomrem, dåt håt oome unti unkel aw hålifrasch. Sin laawen lung striidj'r for a kraslike luuwe än di frasche spräke.

Eefter sin pansioniiring wus Böle wider foole aw e Nees, ging foon hüs tu hüs än hül biibelstüne ouf. Hi kånd maning stäänge önj e biibel üt e bütne, südänji köö'r sin stüne uk as en blinen moon oufhüülje. Störwen as'r 1926 aw Bolhüs aw söödrie foon Woiguurd, weer'r tu besäk wus.

Tekst üüb Öömrang

Bandix Friedrich Bonken, uun't ääler Böle näämd (* 18. Mei 1839 üüb A Grööd, † 10. April 1926 uun Foortuft) wiar en skuulmääster an lewet sin jongensjuaren üüb A Nääs an leederhen üüb Oomram.

Leewent

Üs Bandix trii juar ual wiar, skebet hi mä sin aalern faan A Grööd tu Nuurderhörn üüb A Nääs. Diar auernaam sin aalern en büürsteed, diar bit 1963 sted. Bandix san aatj wiar Broder Bonken, büür an uk skuulmääster för a jongen üüb A Nääs. Hi stoorew 1881.

Efter't freimaagin wiar Bandix halper bi a skuulmääster uun Enge. Faan 1858 bit 1860 wurd hi tu'n skuulmääster ütjbilet uun't seminaar faan Tondern. 1865 ging'er tu Neebel üüb Oomram an wiar diar skuulmääster an köster. 1892, hi wiar man iarst 53 juar ual, wurd'er panjuniaret, auer hi knaap noch luke küd. Hög juaren leeder wiar hi blinj. Di nööm Böle füng Bandix üüb Oomram, det ment so föl üs unkel. Sin leewent loong strääd'er för a krastelk gluuw an at fresk spriak.

Efter sin panjuniarang wiar Böle weder föl üüb A Nääs, ging faan hüs tu hüs an hääl biibelstünjen uf. Hi wost föl biibelsteeden ütj at hood, sodenang küd hi sin stünjen uk üs blinj maan ufhual. Stürwen as'er 1926 uun Bolhüs naibi Foortuft, huar hi üüb besjük wiar.

Söl'ring

Bandix Friedrich Bonken, wan hi ialer wiar, uk Böle nēmt (* 18. Mai 1839 üüb Gröödi, † 10. April 1926 ön Faartuft) wiar en Skuulmaister. Sin Jungenstir her hi üp Lungnees, leeterhen giar hi hentö Aamrem.

Leewent

Üs Bandix trii Jaaren ual wiar, faarti hi me sin Aalern fan Gröödi hentö Nuurđerhörn üp Lungnees. Diar aurnem sin Aalern en Buernstair, wat bit 1963 ön Bidreft blef. Bandix sin Gooki wiar Broder Bonken, hoken Buer en uk skuulmääster fuar di Jungen üp Lungnees wiar. Broder Bonken storew ön't Jaar 1881.

Eeđer't Friimaakin wiar Bandix Helper bi di Skuulmaister ön Enge. Fan 1858 bit 1860 liirti hi Skuulmaister ön't Seminār fan Tondern. 1865 gair hi hentö Neebel üp Aamrem, en diar wiar hi Skuulmaister en Köster. Di Naam Böle fing Bandix üp Aamrem; dit meent sa fuul üs Unkel. Sin leewent lung aarberti hi fuar di Kristlichi Gloov en di Friisk Spraak.

1892, hi wiar man jest 53 Jaaren ual, uur hi pensjoniaret, aurdat hi knaap jit luke kür. Hok Jaaren leeter wiar hi blinj. Eeđer sin Pensjoniaring wiar Böle weđer aaft üp Lungnees, gair fan Hüs tö Hüs en höl Biibelstünen of. Hi wust fuul Biibelstairen üt Haur, en sa kür hi sin Stünen uk maaki, wan hi blinj uuren wiar.

Bandix Bonken es 1926 ön Faartuft storewen, huar hi tö Bisjuk wiar.

Bilen / Bile / Skelter

Dåt ålernehüs aw Norderheern aw e Nees
Det aalernhüs üüb Nuurderhörn üüb A Nääs
Dat Aalernhüs üp Nuurđerhörn üp Lungnees

Buken / Boker / Böke

Bandix Friedrich Bonken: Lidjan unt Ömrang-and Halleg-Fresk. Jensen, Breklum 1914
Bandix Friedrich Bonken: An Lidjenbuk unt Fresk. Jensen, Breklum 1925

Luke uk diar

Georg Quedens: amrum-news.de
Thomas Steensen: Nordfriesland - Menschen von A-Z, Husum 2020, s.46. ISBN 978-3-96717-027-6
Halagfresk
Klööwenhuug