Zum Inhalt springen

Elektrisk lääs

Faan Wikipedia
(Widjerfeerd faan Elementaarlääs)
Tekst üüb Öömrang


Füsikaalisk grate
Nööm Elektrisk lääs
Formeltiaken
Gratin- an
Ianhaidensüsteem
Ianhaid Dimension
SI-süsteem C = A·s I·T
CGS-süsteem Fr M1/2 · L3/2 · T−1

At elektrisk lääs of uk mengde faan elektrisiteet as en grünjmiat uun a füsiik. Hat woort efter't SI-süsteem uun Coulomb (C) meeden an hää det formeltiaken of efter det latiinsk wurd quantum.
At elektrisk lääs as en eegenskap faan atomaar elementaardialen üs elektroonen (negatiif apleesen) an protoonen (positiif apleesen).
Det letjst lääs as det elementaarlääs an het e. Hat as 1,602 176 565 × 10−19 C grat. At prooton hää en lääs faan + 1e an det elektron hää en lääs faan - 1e. Det neutron häält nian lääs.

Coulomb-krääft

[Bewerke | Kweltekst bewerke]
Lees mä't salew föörtiaken stupe enööder uf, lees mä ünlik föörtiaken tji enööder uun.

Det „gesets faan Coulomb“ as faan Charles Augustin de Coulomb am 1785 ütjfünjen wurden. Uun't SI-süsteem bereegent ham det krääft tesken tau lees efter

,

diarbi san an tau elektrisk lees, di wai diartesken an det elektrisk fialtaal.

Elektrisk lääs an struum

[Bewerke | Kweltekst bewerke]

En konstanten struum an en konstant lääs hinge direkt faanenööder uf:

.

Sodenang woort det ianhaid Coulomb ütj jo SI-grünjmiaten Ampere an Sekund bereegent:

Ferwisang efter bütjen

[Bewerke | Kweltekst bewerke]