Franklin (ianhaid)

Tekst üüb Öömrang

Füsikaalisk ianhaid
Nööm	Franklin
Ianhaidentiaken	$\mathrm {Fr}$
Füsikaalisk grate	Elektrisk lääs
Formeltiaken	$Q,q$
Dimension	${\mathsf {T\;I}}$
Süsteem	CGS
Uun SI-ianhaiden	$\mathrm {1\,Fr=1\;{\frac {m\cdot A\cdot s}{10\,c\cdot s}}\approx 3{,}335\,641\cdot 10^{-10}\;C}$
Uun CGS-ianhaiden	$\mathrm {1\,Fr={\sqrt {dyn}}\cdot cm=1\;{\frac {\sqrt {g\cdot cm^{3}}}{s}}=1ESU}$
Näämd efter	Benjamin Franklin
Hinget tuup mä	Dyn, Sentimeeter

At Franklin (Fr) as det ianhaid för't elektrisk lääs Q uun't elektrostaatisk CGS-süsteem. Hat as näämd efter di amerikoonsk wedenskapsmaan Benjamin Franklin.

Ööder nöömer

• Statcoulomb (statC)
• electrostatic unit of charge (ESU)

Bereegnang

$Q=k_{\mathsf {C}}^{-1/2}\cdot F^{1/2}\cdot r$

Diarbi as F at krääft, r di wai tesken tau lees an k_C det Coulomb-taal (= 1 uun't CGS-ESU-Süsteem)

Amreegnang tu Coulomb uun't SI-süsteem

${\begin{aligned}1\mathrm {Fr} &={\frac {1}{{\mathsf {10}}\,c}}\;{\frac {\mathsf {m\cdot A\cdot s}}{\mathsf {s}}}\\&\approx 3{,}335641\cdot 10^{-10}\;{\mathsf {C}}\end{aligned}}$

Diarbi as $c$ at faard faan't laacht.