Franklin (ianhaid)

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Füsikaalisk ianhaid
Nööm Franklin
Ianhaidentiaken \mathrm{Fr}
Füsikaalisk grate Elektrisk lääs
Formeltiaken Q,q
Dimenjuun \mathsf{T\;I}
Süsteem CGS
Uun SI-ianhaiden \mathrm{1 \, Fr = 1 \; \frac{m \cdot A \cdot s}{10 \, c \cdot s} \approx 3{,}335\,641 \cdot 10^{-10} \; C}
Uun CGS-ianhaiden \mathrm{1 \, Fr = \sqrt{dyn} \cdot cm  = 1 \; \frac{\sqrt{g \cdot cm^3} }{s} = 1 ESU}
Näämd efter Benjamin Franklin
Hinget tuup mä Dyn, Sentimeeter

At Franklin (Fr) as det ianhaid för't elektrisk lääs Q uun't elektrostaatisk CGS-süsteem. Hat as näämd efter di amerikoonsk wedenskapsmaan Benjamin Franklin.

Ööder nöömer[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  • Statcoulomb (statC)
  • electrostatic unit of charge (ESU)

Bereegnang[Bewerke | Kweltekst bewerke]

 Q = k_\mathsf{C}^{-1/2} \cdot F^{1/2} \cdot r

Diarbi as F at krääft, r di wai tesken tau lees an kC det Coulomb-taal (= 1 uun't CGS-ESU-Süsteem)

Amreegnang tu Coulomb uun't SI-süsteem[Bewerke | Kweltekst bewerke]


\begin{align}
1 \mathrm {Fr} & =  \frac{1}{\mathsf{10} \, c} \;  \frac{ \mathsf{m \cdot A \cdot s} } {\mathsf{s}}\\
 & \approx  3{,}335 641 \cdot 10^{-10} \; \mathsf{C}
\end{align}

Diarbi as c at faard faan't laacht.