Iñupiaq

Faan Wikipedia
Tekst üüb Öömrang


Iñupiaq

Snaaket uun

USA (Alaska) an Kanada
Spreegern 3.000[1]
Wedenskapelk
iindialang
Spriak-Ufkörtang
ISO 639-1:

ik

ISO 639-2:

ipk

ISO 639-3:

ipk (esi an esk)

ingels: Welcome to Barrow
iñupiaq: Paġlagivsigiñ Utqiaġvigmun

Iñupiaq, Injupiak, Injupik of Alaska inuit (iñu. Iñupiatun) as bütj Waastkanada inuit, Uastkanada inuit an Greenluns ian faan jo sjauer inuit spriaken. Snaaket woort det faan amanbi 3.000 minsken fööraal uun Alaska an uun a Nuurdwaast-Teritoorien uun Kanada.

Spriakwiisen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  • Seward hualeweilun iñupiaq:
    • Beringstruat spriakwiis: Ingalikmiut, Imaqłit, Kiŋikmiut, Tapqaġmiut, Ukiuvaŋmiut.
    • Qawiaraq spriakwiis: Siñġaġmiut, Qaviaraġmiut, Ayaqsaaġiaaġmiut, Aziagmiut, Iġałuiŋmiut.
  • Nuurdalaska iñupiaq
    • Nuurdwaastalaska spriakwiisen of Malimiut spriakwiisen
      • Kotzebue spriakwiis of Nuurdmalimiut: Pittaġmiut, Kaŋiġmiut, Qikiqtaġruŋmiut
      • Kobuk spriakwiis of Süüdmalimiut: Kuuŋmiut, Kiitaaŋmiut (Kiitaaġmiut), Siiḷviim Kaŋianiġmiut, Nuurvinmiut, Kuuvaum Kaŋiaġmiut, Akuniġmiut, Nuataaġmiut, Napaaqtuġmiut, Kivalliñiġmiut.
    • North Slope spriakwiisen:
      • Point Hope spriakwiis: Tikiġaġmiut
      • North Slope spriakwiis: Utuqqaġmiut, Siḷaliñaġmiut (: Kukparungmiut an Kunmiut), Kakligmiut (:Sidarumiut, Utkiavinmuit an Nuwukmiut), Kuulugruaġmiut, Ikpikpagmiut, Kuukpigmiut (: Kañianermiut, Killinermiut an Kagmalirmiut)
      • Anaktuvuk Pass spriakwiis: Nunataaġmiut
      • Kanada spriakwiis of Uummarmiut (Uummarmiutun)

Skraften[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Alaska skraft[Bewerke | Kweltekst bewerke]

North Slope spriakwiisen buksteewer:

A Ch G Ġ H I K L Ł Ł̣ M N Ñ Ŋ P Q R S Sr T U V Y
a ch g ġ h i k l ł ł̣ m n ñ ŋ p q r s sr t u v y

üübtu buksteewer:

  • Diomede : e
  • Bering : w , z , zr
  • Kobuk :
  • Seward : b

Kanada skraft[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Uummarmiut spriakwiis buksteewer:

A Ch F G H Dj I K L Ł M N Ñ Ng P Q R Ȓ T U V Y
a ch f g h dj i k l ł m n ñ ng p q r ȓ t u v y

Ferglik mä Alaska an Kanada spriakwiisen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Alaska iñupiaq Kanada iñupiaq[2] Nuurdfresk
Uummaġmiutun Uummarmiutun Kanada iñupiaq spriakwiis
siksrik hikřik Urocitellus parryii
qugruk qugřuk letj swaan
aaġlu arlu Orcinus orca
amaġuq amaruq Canis lupus
isuŋŋaġluk ihun’ngaq Stercorarius pomarinus
kaŋuq kanguq Chen caerulescens
qunŋiq qun’ngiq Rangifer tarandus
tiġiganniaq tiriganiaq Vulpes lagopus
umiŋmak umingmak Ovibos moschatus

Det muartaal[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Iḷisaġvik College (only before high school education school of Iñupiaq)
singular dual plural nuurdfresk
(öömrang)
iqaluk iqaluuk iqaluich fask/fasker
qimmiq qimmik qimmich hünj/hünjer
argak argaak argaich hun/hunen
iñuk iññuk iñuit minsk/minsken
Iñupiaq Iñupiak Iñupiat Iñupiaq/Iñupiaqs
Qułłiq Qułłik Qułłit Tschuktschen (fulk)
kuuk kurrak kuugich / kurgit ia/ian
aġnaq aġnak aġnat wüf/wüfen
iri irrak irrat uug/uugen
tupiq tuppak tupqich / tupqit telt/telten (North Slope)
hüs/hüsang (Kobuk)

Taalen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

tattooed (kakiñiq) Ukiuvaŋmiut wüfen, 1910
Nalukataq fest, Barrow, 2006
North Slope spriakwiis Nuurdwaastalaska spriakwiis Beringstruat spriakwiis
(Ukiuvaŋmiut)[3]
nuurdfresk
atausiq atausriq atausiq 1
malġuk malġuk maġluuk 2
piŋasut piñasrut piŋasut 3
sisamat sisamat sitamat 4
tallimat tallimat tallimat 5
itchaksrat itchaksrat aġvinikłit 6
tallimat malġuk tallimat malġuk tallimat maġluuk 7
tallimat piŋasut tallimat piñasrut tallimat piŋasut 8
quliŋuġutaiḷaq quliŋŋuutaiḷaq qulinŋutailat 9
qulit qulit qulit 10
qulit atausiq qulit atausriq qulit atausiq 11
qulit malġuk qulit malġuk qulit maġluuk 12
qulit piŋasut qulit piñasrut qulit piŋasut 13
akimiaġutaiḷaq akimiaŋŋutaiḷaq agimiaġutailaq 14
akimiaq akimiaq agimiaq 15
akimiaq atausiq akimiaq atausriq agimiaq atausiq 16
akimiaq malġuk akimiaq malġuk agimiaq maġluuk 17
akimiaq piŋasut akimiaq piñasrut agimiaq piŋasut 18
iñuiññaŋŋutaiḷaq iñuiñaġutaiḷaq inuinaġutailat 19
iñuiññaq iñuiñaq inuinnaq 20
iñuiññaq qulit iñuiñaq qulit inuinaq qulit 30
malġukipiaq malġukipiaq maġluutiviaq 40
malġukipiaq qulit malġukipiaq qulit maġluutiviaq qulit 50
piŋasukipiaq piñasrukipiaq piŋasuutiviaq 60
piŋasukipiaq qulit piñasrukipiaq qulit piŋasuutiviaq qulit 70
sisamakipiaq sisamakipiaq . 80
sisamakipiaq qulit sisamakipiaq qulit . 90
tallimakipiaq tallimakipiaq tallimativiaq 100
kavluutit . kabluutit 1000

Wikipedia[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Futnuuten[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. Alaska Native Languages
  2. Inuvialuit Settlement Region – TK Study, August 2006
  3. Ugiuvaŋmiuraaqtuaksrat / Future King Island Speakers

Ferwis efter bütjen[Bewerke | Kweltekst bewerke]